Hetkel pole veel selge, kes saab Islandi järgmiseks peaministriks. Jakobsdottir on pidanud peaministri ametit alates 2017. aastast.

"Olen otsustanud mõnda aega tagasi, et ma ei kandideeri järgmistel parlamendivalimistel. Samal ajal on mul veel põletav soov jätkata Islandi ühiskonna teenimist," ütles Jakobsdottir videopöördumises.

Kõigest 400 000 elanikuga Islandit on tabanud viimasel ajal lisaks kõrgele inflatsioonile ja intressimääradele ka vulkaanipursked, mille tõttu olid tuhanded inimesed sunnitud oma kodudest lahkuma.

Siiski väljendas Jakobsdottir veendumust, et valitsus on teinud arvestatavaid edusamme väljakutsetele vastamisel ning riik on paremas seisus kui veel mõni kuu tagasi.

Jakobsdottiri tõusmine peaministriks 2017. aasta parlamendivalimiste järel tõi riiki üllatusliku poliitilise stabiilsuse. Kui 2007. kuni 2017. aastani toimus riigis viis parlamendivalimist ning vahetus välja mitu peaministrit, siis alates 2017. aastast on püsinud võimul sama koalitsioon, millesse kuuluvad Jakobsdottiri Vasakroheline Liikumine, ettevõtlussõbralik Iseseisvuspartei ning paremtsentristlik Progressipartei.

Sealjuures on Jakobsdottiri erakond kolmest valitsusparteist väikseima parlamendiesindatusega. Seetõttu spekuleerib Islandi rahvusringhääling RUV, et järgmine peaminister ei pruugi tulla Vasakrohelisest Liikumisest, vaid hoopis mõnest suuremast valitsuserakonnast.