Eesti vesinikutehnoloogiafirma kaasas viimases rahastusvoorus 140 miljonit eurot
Eesti vesinikutehnoloogiafirma Elcogen kaasas viimases rahastusvoorus kokku 140 miljonit eurot, millega liitus strateegilise investorina USA ettevõte Baker Hughes, et jätkata tahkeoksiidse tehnoloogia arendamist ja skaleerimist.
Elcogeni tahkeoksiidsel tehnoloogial põhinev tehas kerkib Iru elektrijaamast üle tee, Looväljale. Juba järgmise aasta hiliskevadest peaks selle tehase toodang hakkama rahuldama eeskätt Lõuna-Korea, Jaapani, Hiina, aga ka Euroopa turu vajadusi.
"Täna maailmas on tööstusliku vesiniku toodang umbes 70 miljonit tonni aastas. Kõik see vesinik, mis täna vajatakse, toodetakse fossiilkütustest. Muutus on vaja viia siia sisse ja mida tööstus täna teeb, suundutakse üha rohkem rohevesiniku poole, mis on tehtud just läbi elektrolüüsi, kasutades roheelektrit," selgitas Elcogeni tegevjuht Enn Õunpuu.
Elcogen ei tooda lõpptarbijale. Nende tehasest hakkavad väljuma energiamuundamise protsessorid, mis müüakse edasi ettevõtetele, kes paigaldavad Elcogeni tehnoloogia oma lõpptarbijaseadmetesse.
"Lõpptarbija seadmed võivad olla kas elektritootmiseks mõeldud suhteliselt väikeses skaalas, isegi mõnekümnes kilovatis kuni megavatiste seadmeteni välja. Või siis elektrolüüserites," ütles Õunpuu.
"Sellest tehasest me saame hakata juba esimeses faasis väljastama elektrolüüseri ja kütuseelemendi komponente umbes 100 megavati ulatuses. Ja teises faasis, mis on plaanis käivitada 2026. või 2027. aastal, kasvab tootmise maht umbes 360 megavatini aastas," lisas ta.
Õunpuu väidab, et nende toote kasutegur on väga suur ja arusaam, et vesinikutehnoloogia on kallis ja ebatasuv, on müüt.
"Meie kliendid, kes kasutavad täna meie tehnoloogiat, on saavutanud elektrolüüserites 90-protsendilise kasuteguri. Ehk umbes 10 protsenti tuule- ja päikeseenergiast läheb kaotsi, ülejäänud energia salvestatakse kõik vesinikus," ütles ta.
Tema hinnangul peaks tehas hakkama end ära tasuma 2026. aastal. "Kui meie esimene faas on töös, siis me peaks tegelikult olema juba kasumlikud," märkis ta.
Ka Eesti Energial on töös mitu vesinikutehnoloogiaprojekti. Nemad näevad vesinikul suurimat potentsiaali keemiatööstuses ja elektritootmisel.
"Üks võimalus, mida me praegu oleme arendamas, on rajada soojuselektrijaam Ida-Virumaale, mis suudaks kasutada maagaasi ja biometaani kõrval ka vesinikku elektritootmiseks. /.../ Kõige varasemalt võiks elektrijaam tööd alustada 2028. aastal," ütles Eesti Energia partnersuhete juht Kaarel Kuusk.
Keemiatööstuses on vaja põlevkiviõli edasi töödelda. "Õli ümbertöötlemisel keemiatööstuse tooraineks on vajalik arvestatavas koguses vesinik. /.../ Lõpptoode enam ei põletata ära, vaid jääb ringlusesse tootena," sõnas Kuusk.
Vesiniku kasutuselevõtt vajab aga ka taristut ehk vesinikutoru. "Hetkel ka seda planeeritakse Põhja-Baltimaade piirkonnast Kesk-Euroopa poole. Väga oluline oleks, et see toru jõuaks ka Ida-Virumaale," ütles Kuusk.
Nii Elcogen kui ka Eesti Energia kasutavad oma plaanide teostamiseks toetusi.
"Jah, rohelise vesiniku puhul täna on probleemiks, kuidas need projektid kasumlikuks muuta, kuid töö selle nimel käib. /.../ Vajalik on tõepoolest tehnoloogiat edasi arendada, et elektrolüüserid muutuksid odavamaks. Vajalik on, et elektrihind tuleks alla," rääkis Kuusk.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"