Vastavast Moskva erakorralisest palvest rääkisid Reutersile anonüümseks jääda soovinud allikad.

Vene energeetikaministeerium keeldus uudist kommenteerimast, samas kui ühe allika sõnul on kokkulepe Kasahstani bensiinireservide müümiseks Venemaale juba saavutatud.

Allikate sõnul palus Moskva, et Kasahstani võimud hoiaksid 100 000 tonni bensiini eraldi reservis, mida saaks kasutada ainult Venemaa.

Kasahstani energeetikaministri nõunik Shyngys Ilyasov ütles samas, et ministeerium pole Vene energeetikaministeeriumilt mingeid pöördumisi saanud.

Kuigi Venemaa on maailma üks suurimaid nafta ja naftasaaduste eksportööre, sundisid Ukraina rünnakud Kremlit piirama naftasaaduste eksporti.

Märtsi lõpuks oli Ukraina rünnakute tagajärjel rivist väljas 14 protsenti Venemaa naftarafineerimisvõimsustest.

Nii kehtestas Kreml 1. märtsil kuueks kuuks keelu bensiini ekspordile. Samas ei laiene see keeld Euraasia Majandusühenduse riikidele, kuhu kuuluvad Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan ja Valgevene. Lisaks ei laiene keeld ka Mongooliale.

Samas ütlevad naftaturul kauplemisega tegelevad inimesed, et keeld võib karmistuda, kui olukord bensiini kättesaadavusega Venemaal halveneb. Eelmisel nädalal katkes üleujutuste tõttu tootmine Orski naftarafineerimistehases.

Kasahstan on samuti piiranud kütuse eksporti aasta lõpuni, erandkorras on eksport lubatud humanitaarsetel kaalutlustel.

Reutersi allikate sõnul oli 5. aprilli seisuga Kasahstanil reservis 307 700 tonni Ai-92 bensiini, 58 000 tonni Ai-95 bensiini, 435 300 tonni diislit ja 101 000 tonni lennukikütust.

Valgevene on juba nõustunud Venemaale bensiini tarnima.