Kuu on jälle suurriikide kosmose ambitsioonide sihtmärk, kuid Venemaa asemel on USA suurim konkurent nüüd Hiina. Pekingile kuulub Argentinas jaam, mis mängib Hiina kosmose ambitsioonides olulist rolli. 

Jaam suudab tuvastada signaale, mis asuvad Maast 300 000 kilomeetri kaugusel. Jaam allub Hiina Rahvavabastusarmeele. USA on nüüd jaamas viibivate Hiina sõjaväelaste pärast mures ja kahtlustab, et Peking ei kasuta jaama ainult teaduslikel eesmärkidel.

Kaks nädalat tagasi andis USA suursaadik Argentinas Marc Stanley intervjuu ajalehele La Nacion. Ta avaldas üllatust, et Argentina lubab Hiina relvajõududel tegutseda Neuquenis, viidates uurimisjaamale. 

Tema sõnul ei tea ei ameeriklased, ega ka argentiinlased, mida Hiina sõjaväelased seal jaamas tegelikult teevad. Pärast intervjuud lubas Argentina president Javier Milei jaama kontrollida, et tagada, et Peking järgib lepingus olevaid reegleid. 

Seejärel kohtus Milei Buenos Airese lennujamas USA kindrali Laura Richardsoniga. USA andis siis Argentinale üle sõjaväelennuki C-130H Hercules. 

Milei lubas juba valimiskampaanias, et ei hakka tegema koostööd kommunistlike riikidega. Hiina on aga Argentinale oluline kaubanduspartner. Milei tahab ka Argentina majandust reformida ja vajab selleks raha. 

Analüütikud ütlesid ajalehele The Times, et viimased sündmused näitavad, kuidas Argentina tõmmati suurriikide vahelisse võimuvõitlusesse. 

"Suhted Hiinaga on meie riigi (Argentina) jaoks kriitilise tähtsusega. Kui nad lõpetaksid meie toodete ostmise, siis tekiks meil tohutu probleem," ütles San Andrese ülikooli teadur Julio Montero. 

Ka Briti mõttekoja Chatham House analüütik Christopher Sabatini ütles, et Milei peab arvestama Hiina huvidega. "Ta peab nendega häid suhteid hoidma," ütles Sabatini.