FT: Kasvule pöördunud inflatsioon ohustab Bideni tagasivalimist

Märtsis ootamatult kasvule pöördunud inflatsioon valmistab muret demokraadist USA presidendile Joe Bidenile, kelle suurimaks valukohaks kõigest mõni kuu enne USA presidendivalimisi jääb valijate rahulolematus USA majanduse seisuga.
Kui veebruaris kasvasid tarbijahinnad USA-s 3,2 protsenti, siis märtsis kujunes hinnatõusuks 3,5 protsenti. Kokku kasvasid tarbijahinnad USA-s alates Bideni ametisse astumisest 2021. aasta alguses 18,9 protsenti.
Siiski ütleb president, et hinnatõus on oluliselt madalam kui see oli 2022. aastal saavutatud tipus. Ning kuigi analüütikud prognoosivad, et oodatust kõrgem hinnatõus võib edasi lükata USA föderaalreservi otsuse langetada intressimäärasid, on Biden kindel, et intressimäärad langevad juba sel aastal.
"See võib edasi lükata [intressimäärade langetamise] ainult umbes kuu võrra," ütles Biden kolmapäeval antud pressikonverentsil.
Bidenile on eriti vaja positiivseid majandusuudiseid, sest enamus valijaid ei hinda tema tööd majanduse valdkonnas heaks. Seda vaatamata asjaolule, et alates Bideni ametisse astumist loodi USA-s üle 15 miljoni uue töökoha.
Veebilehe realclearpolitics.com arvutatud arvamusküsitluste keskmine näitab, et Biden on suutnud viimastel kuudel suurendada oma toetust ning senise mahajäämuse asemel on presidendi ja tema peamise oponendi vabariiklase Donald Trumpi toetus sisuliselt võrdsustunud. Seetõttu ohustab kasvanud inflatsioon Bideni alles hiljuti paranenud tagasivalimise väljavaateid, kirjutab Financial Times.
"Inimesed tunnevad jätkuvalt, et USA-l on suur inflatsiooni probleem. Kas see on seetõttu, et nad mäletavad minevikku, või seetõttu, et kõrged intressimäärad on tõstnud raha hinda, inimesed tunnevad jätkuvalt, et inflatsioon pole kontrolli all," ütleb endine USA rahandusminister Larry Summers.
Üheks inflatsiooniprobleemi põhjuseks on uuesti kasvule pöördunud kütusehinnad: märtsis tõusid kütusehinnad ainult ühe kuuga 1,7 protsenti, panustades arvestataval määral tarbijahindade üldisse tõusu.
Valge Maja pressiesindaja ütleb, et kütus maksab USA-s praegu vähem kui 2022. aastal. Samuti kinnitas ta, et presidendiadministratsiooni eesmärgiks on kütusehindade vähendamine, lisades, et USA kodumaised nafta tootmismahud püstitavad praegu ajalooliseid rekordeid.
Siiski on kütuse hinnad Bideni valitsemisajal olnud keskmiselt kõrgemad kui Trumpi administratsiooni ajal. Nafta ja selle saadused kallinesid viimastel kuudel nii Lähis-Ida konflikti kui Vene-Ukraina sõja tõttu, valmistades lisapeavalu Bidenile. Võimalik Iisraeli ja Iraani konflikti eskaleerumine võib tõsta nafta hindu veelgi.
Bideni nõunikud rõhutavad, et mitte ainult kütusehindade, vaid ka laiemalt inflatsiooni ohjeldamine on neile südamelähedane, ning administratsioon on astunud konkreetseid samme probleemi lahendamiseks. Ka president ise loetles märtsi alguses peetud kõnes olukorrast riigis mitu ettepanekut erinevate kaupade ja teenuste hinnatõusu ohjeldamiseks.
Valge Maja majandusnõunike nõukogu esimees Jared Bernstein ütleb, et administratsioon on teinud mitu algatust, mis puudutavad tarbijate suhtes õiglasema retseptiravimite hinnakujunduse kehtestamist, varjatud lisatasude keelustamist ning eluasemelaenude ja lastehoiu subsideerimist. Ta lisas, et presidendi meeskond kavatseb valijatele samuti meelde tuletada, et vabariiklaste plaanid hõlmavat ainult maksulangetusi rikastele, mitte inflatsiooniga võitlemist.
"Inflatsioon on alati olnud ja jääb väljakutseks," ütleb demokraatide kampaaniastrateeg Mike Lux. Samas nendib ta, et valijad on hakanud süüdistama inflatsioonis suuri ettevõtteid Bideni asemel.
"Nad saavad aru, et inflatsiooni juurpõhjus on ettevõtete kasumiahnus ning hindade üleskruvimine. Arvan, et Bideni kampaania ja teised demokraadid saavad sel teemal palju rääkida ja jutustada usutavat lugu," lisas Lux.
Valge Maja endine majandusnõunik Bharat Ramamurti ütleb samuti, et palgad kasvavad keskmiselt hindadest kiiremini, ning tarbijate kindlustunne paraneb.
Ramamurti lisas, et ta ei usu, et intressimäärade langetamise seni ennustatud ajakava muutmine mõjutaks olulisel määral poliitilist olukorda. Siiski hoiatas ta, et Bidenit kahjustaks rohkem, kui inflatsiooni jätkuv tõus sunniks föderaalreservi intressimäärasid langetamise asemel uuesti tõstma.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: FT