Kihnu kirik on 1786. aastal algselt luterlikuks kirikuks ehitatud kivikirik. 19. sajandi keskpaigas läksid kihnlased üle õigeusku ja nii ehitati hoone ümber õigeusule sobivaks.

Kiriku ühte seina kaunistab ikonostaas ja selle nädala reedel koguneti kirikusse, et pühitseda sisse oma algse ilme saanud ikonostaasi kullatud kuninglikud värvad.

"Ikonostaas tervikuna oli algusest peale kullatud ja kuna ajad muutusid, tulid teised võimud, siis enam ei tohtinud nii väga austada kirikut ja kui tuli vajadus üle värvida, siis lihtsalt värviti värvidega üle ja see kuldosa jäi värvi alla," rääkis Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) piiskop Aleksander Hopjorski.

Väravad restaureeriti ja kullati uuesti üle Soomes. See töö võttis aega neli kuud.

"Need uksed on erilised, sest on kullatud päris puhta kullaga. Kullaga, mis on pärit Lapimaa jõgedest. Nii et see on kõige erilisem asi nende väravate juures," ütles kullassepp Raimo Snellman.

Muinsuskaitseameti Pärnumaa nõuniku Terje Luure sõnul on Kihnu kiriku sarnaseid Eestis vähe.

"Kihnu kirik on muinsuskaitse all, see on ikkagi õigeusukiriku haruldane näide. Sellele kirikule koostati sisekujundusprojekt interjööride restaureerimine, siin tehti uuringud, koostati eritingimused, kuidas ja mida siin teha. Me näeme nüüd osaliselt taastatud ikonostaasi," selgitas Luure.

Ikonostaasi väravad tehti korda arhondi ja Eesti Apostlik-Õigeusu kirikuvalitsuse liikme Viljo Vetiku abiga. Vetik on Kihnu kirikuga seotud aasakümneid ja aidanud Eestis korda teha mitu kirikut. Vetiku soov on, et kogukonna abiga saaks korda terve Kihnu kiriku ikonostaas.

"See ikonostaas koosneb neljast osast ja Kihnus on ju neli küla. Kui me nüüd edasi läheme, oleme teatud impulsi andnud siin, et aastate jooksul võiks siiski võtta ette järgmised osad ja ilusasti ikonostaas korda teha, sest see väärib seda," rääkis Vetik.