Kõve: otsus sotsiaalhoolekande rahastuse asjas tuleb heal juhul enne suve
Riigikohtu üldkogu arutas teisipäeval, kas sotsiaalhoolekande seadusega omavalitsustele pandud kohustuste täitmine on riiklik või kohalik ülesanne. Kuna tegemist on keerulise ja suure mõjuga kohtuasjaga, ei saabu otsus tõenäoliselt niipea, ütles riigikohtu esimees Villu Kõve.
"Põlva ja Räpina vallavolikogu ning Tartu linnavolikogu taotlused liitsime ühte menetlusse. Põhiseisukohad on neil sarnased. Eks me neid siis lahendame ühe otsusega," ütles Kõve.
"Kõigi taotluste väide on see, et kui kohalikele omavalitsustele (KOV) pandi kohustus kanda osaliselt hooldusteenuse kulusid, siis riik ei pannud sinna samavõrd raha juurde. Kõigi KOV-ide ühine väide on, et riik kehtestades nõuded oleks pidanud seda ka rahastama, aga seda ei teinud. See on kõigil ühesugune väide. Räpina ja Põlva vallavolikogud esitasid veel täiendavaid väiteid leides, et riik ei ole eristanud piisavalt KOV-ide ja riigi ülesandeid ja lisaks muudeti reegleid kulude kandmisel kiirustades ja nad ei jõudnud oma eelarveid sellest tulenevalt muuta," rääkis Kõve.
Kuna tegemist on väga keerulise kohtuasjaga, siis väga headel tingimustel jõuab riigikohus otsuse valmis enne jaanipäeva, aga mitte enne, sõnas Kõve.
"Teisipäeval käisime läbi kõik olulise ja loodan, et midagi lahtiseks ei jäänud ja saame hakata asja arutama. Nagu ma ka istungil ütlesin, siis asi on keeruline ja mitmekihiline ja sellel otsusel võib olla ka laiem mõju sellele, mis funktsioonid on omavalitsusel ja mis riigil ja kes peaks neid rahastama," rääkis Kõve.
"Seetõttu peame võtma aega ja mõtlema nende tagajärgede üle ühte ja teistpidi otsustamisel. Me hakkame juba homme seda arutama, alustuseks vaatame, kas on õigeid küsimusi küsitud. Ideaalis võiksime valmis jõuda enne suve, aga see sõltub sellest, kui keeruliseks asi kujuneb," sõnas Kõve.
Õiguskantsler Ülle Madise sõnul on kohalike omavalitsuste mure mõistetav. Samas peab ta loogiliseks ka riigikogu ja ministeeriumite seisukohti.
"Kõik prognoosid ju näitavad, et rahvastik vananeb ja ilmselt ei peatu ka ääremaastumine, nii et eks neil see mure on, kuidas tulevikus üldhooldekodudes kulutusi katta. Aga täiesti loogilised olid ka riigikogu, sotsiaalkaitseministri ja regionaalministri esindajate seisukohad, kui nad selgitasid, et niisugune korraldus, kus kohalik omavalitsus vastutab selle eest, et ta hindab inimese abivajaduse ja otsustab siis vajadusel korraldada inimesele üldhooldekodus koha, ongi mõistlik.
Eelmise aasta lõpus pöördusid Põlva ja Räpina vallavolikogud ning Tartu linnavolikogu riigikohtusse. Kohalikud omavalitsused leiavad, et sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega tekkinud täiendav kohustus rahastada üldhooldusteenuse osutamist teenuse saaja või tema seadusjärgsete ülalpidajate asemel on riiklik ülesanne, kuid riik pole selleks raha ette näinud.
See rikub volikogude hinnangul aga põhiseaduses sätestatud tagatist, mille kohaselt omavalitsusüksusel on õigus talle seadusega pandud riiklike kohustuste täielikule finantseerimisele riigieelarvest.
Arvestades vaidluse all oleva küsimuse suurt ühiskondlikku kaalu ja võimalikke pikaajalisi mõjusid omavalitsusüksuste rahastamise põhimõtetele, andis riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kohtuasja lahendamiseks üle riigikohtu üldkogule, kuhu kuuluvad kõik 19 riigikohtunikku.
Toimetaja: Mari Peegel, intervjueeris Jane Saluorg