Pärnu linn lasi lihkeohtlikkust uurida Pärnu, Sauga, Audru ja Reiu jõe nendel osadel, mis jäävad Pärnu linna territooriumile.

"Tuli välja see, et ikkagi neid lihkeohtlikke lõike leidub kõigil jõgedel ja pahatihti need kahjuks satuvad kokku tihedama asustusega," ütles uuringu läbiviija, ehitusgeoloog Annette Talpsep.

Pärnu jõest jääb linna haldusalasse umbes 12 kilomeetri pikkune lõik. Uuring näitas, et vähemal või rohkemal määral on kogu selle ala kaldad lihkeohtlikud. Üks ohtlikumaid on Papiniidu sillast ülesvoolu jääv ala mõlemal pool kallast.

Lisaks on Pärnu jõe kriitilisemad kohad selle paremkallas Sauga jõest Pärnu jõe suudmeni ja jõe vasakkallas Paikuse alevis.

Lihkeohtlikkus väljendub eelkõige ohus nii olemasolevatele, kuid ka alles kavandatavatele ehitistele. Ja üks uuringu mõte oligi kaardistada alad, kuhu ei maksa ehitada.

"On mõned alad, kus on potentsiaalselt ohtlik. Seal ilmselgelt on ka kulutused väiksemad. Aga on väga ohtlikud alad, siis tuleb teha nõlvaarvutused ja selle tulemusena võib tulla see, et paraku on vaja hakata kallast kindlustama. Ja siis tuleb otsustada, kas lihkeohtlikus alas ehitada või pigem kaugemale," selgitas Pärnu linna planeerimisosakonna juht Kaido Koppel.

Keskkonnaamet ütleb aga, et järjest enam on kasvanud inimeste soov ehitada just kallaste äärde. Eestis kehtib ehituskeeluvöönd 50 meetrit jõest. Ehituskeeluvöönd ja lihkeohtlik ala võivad, kuid ei pruugi kattuda.

"Kui keskkonnameti käest küsitakse ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusolekut, siis me kindlasti arvestame neid andmeid. Sellistel aladel ehitamine ei ole kooskõlas kaldakaitse eesmärkidega ja suure tõenäosusega me ehituskeeluvööndit nendel aladel ei vähenda. Samas kohalikele omavalitsustele soovitame sellistel aladel ehituskeeluvööndi ulatust suurendada," rääkis keskkonnaameti looduskasutuse osakonna peaspetsialist Anne Sula.

"See on kindlasti üks teema, mida me kaalume. Sellepärast ka see uuring sai tellitud ja üldplaneeringu raames see kaalumine tuleb läbi viia," ütles Koppel.

Lihkeohtlikkuse uuring maksis Pärnu linnale 60 000 eurot. Spetsiaalses kaardirakenduses saab iga kinnistu omanik vaadata, kas tema kinnistu asub lihkeohtlikul alal või mitte.

"Kui nüüd inimene vaatab ja avastab, et tema kodu on sattunud sinna punasesse lihkeohtlikkuse tsooni, siis see tegelikult ei tähenda seda, et kohe homme igal pool seal punases tsoonis maalihe toimuma hakkaks. Need hinnangud on ikkagi ettevaatlikud ja tulevikku vaatavad," ütles Talpsep.