Peaminister Kaja Kallas ütles teisipäeval Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", et Reformierakond on üksi raskete maksu- ja eelarveotsustega.

"Leppisime eelmisel sügisel kokku riigieelarve strateegia, mida oleks pidanud
siis aasta lõpuks juba hakkame sisustama seadusemuudatustega, kuid minu teada kõik, mis sellest eelarvestrateegiast on vaidlustatud või välja võetud, on tehtud Reformierakonna poolt. Siiamaani ootame, et millised töötavad lahendused on neil vastu vastu pakkuda," kommenteeris Läänemets Kallase sõnu.

"Meie sotsiaaldemokraatidena oleme olnud sellel positsioonil, et eelarvestrateegia asjad tuleb ellu viia. Me pole ühestki asjast taganenud," lisas ta.

Läänemetsa hinnangul Eesti ei peaks maksutõusu sammu kartma. "Sest kui keegi räägib sellest, et kuidagi kärpimisega leiame miljard eurot, siis ilmselgelt ta blufib. See tähendab, et tuleks hakata pensione vähendama, tervishoiust raha välja võtma. Selles valitsuses, kus on sotsiaaldemokraadid aga pensione vähendama ei minda," rääkis Läänemets.

"Kui nüüd küsida, et mis on lahendus [eelarvekriisile], siis me oleme öelnud selgelt, et mõistlik oleks riigikaitsemaks kehtestada Eestile. Oleme riigikaitsekulutusi suurendanud poole miljardi euro või isegi enama võrra. Majandus pole nii palju kasvanud kui vaja ja pigem on SKP vähenenud, mis tähendab, et järgmistel aastatel peaks iga aasta 60 miljonit eurot vähem minema riigikaitsesse. Kuid Eesti ei saa seda endale lubada," sõnas Läänemets.

Läänemets nentis, et kuskilt peab see raha tulema. "Raha saab tulla pigem sellest, et ühiskond rohkem panustab ja kui me räägime, milline see riigikaitsemaks peaks olema, siis ma ütlen selgelt, et sotsiaaldemokraatide
seisukoht on, et kui Eesti Panga hinnangul 10 protsenti eestlastest omab ligi 60 protsenti jõukusest, siis see on see koht, kust on võimalik võtta. Sealt, kus raha ei ole, sealt seda ju puhtfüüsiliselt ei saa ka võtta. Väga paljud ettevõtjad on
vähemalt sotsiaaldemokraatidele öelnud, et mis puudutab riigikaitset, siis nemad on nõus sinna panustama ja nemad on nõus panustama oluliselt rohkem kui madalapalgalised inimesed," rääkis Läänemets.

Läänemets sõnas, et kui vaatame Maailmapanga soovitusi või Eesti Panga soovitusi, siis need ütlevad ikka, et riik ei läheks täna kärpima. "Kokku tuleb riigieelarves hoida, aga seda, et kui täna kärbime, võtame majandusest raha välja, siis pigem on meil vaja seda teha aasta või kaks aastat hiljem. Ma ei tea,
mis lahenduse lõpuks rahandusminister pakub, aga ma küsiks ikka uuesti selle küsimuse, et kui keegi ütleb, et maksutõusu ei tee, siis kust tuleb miljard eurot," rääkis Läänemets.

"Kui jätame pensionid ja tervishoiukulud kõrvale, siis kui me kärbime riigieelarvet
viis protsenti, saame 100 miljonit eurot, kärbime 10 protsenti, saame 200 miljonit eurot. Viie protsendi kärpimine siseministeeriumi eelarves on umbes 24 miljonit eurot, mis tähendab umbes 500 politseiniku koondamist, 10 või rohkema komando kinni panemist. Ma küsiks, kas Eesti ühiskond või siis mõni erakond,
kes pakub neid ettepanekuid, on siis valmis selleks, et edaspidi Põlvamaal, Võrumaal, Valgamaal, Saaremaal, Järvamaal, Raplamaal liigub ringi ööpäevas ainult üks politseipatrull. Kas see on lahendus Eestile või on lahendus see, et me paneme raha juurde," arutles Läänemets.