Eesti keele B2 taseme keelenõue rakendus kõikidele õpetajatele juba 2011. aastal. Kaks aastat tagasi määrati tähtajaks 1. august 2024, mil ei tohi enam sõlmida töölepinguid õpetajatega, kes keelenõuetele ei vasta. Ei arvestatud rahvusvaheliste koolide olukorraga, kus suur osa välisõpetajatest teevad oma igapäevast tööd inglise keeles.

"Meie õpetajaskond peab oskama vähemalt C1-C2 tasemel inglise keelt ja eesti keelt meie oma töös üldse ei kasuta. Ei õpetamisel, ei asjaajamisel, ei koolitustel, ei kusagil. Nii et see tekitab väga palju küsimusi ja paneb meid keerukasse olukorda," lausus Audentese rahvusvahelise kooli direktor Anneliis Kõiv.

Direktori sõnul käsitletakse võõrkeelseid õpetajaid välismaalase seaduse kontekstis, mis ongi omamoodi hall ala, sest rahvusvahelised kvalifikatsiooninõuded on Eesti omadega võrreldes erinevad. Põhiline mure on selles, miks peaks välisõpetaja oskama kõrgel tasemel eesti keelt, kui ta seda oma õpilastele ei õpeta.

Sama meelt on õpetajad Euroopa Koolist, mis on rahvusvahelise kogukonna lastele mõeldud haridusasutus ning mille õppekava paneb paika Brüssel.

"Me usume, et ministeerium läheb selle nõude jõustamisega vastuollu Euroopa Liidu töötajate vaba liikumise regulatsiooni selle osaga, mis ütleb väga selgelt, et välismaalasi ei tohi keelepõhiselt  diskrimineerida. Mitte ühelgi teisel Euroopa koolil pole seda nõuet. Ei Brüsselis, Frankfurdis, Hispaanias ega mujal," ütles Euroopa Kooli inglise keele õpetaja Gerry Massa.

Haridusminister Kristina Kallas möönis, et riik ei ole piisavalt keelenõuet kontrollinud, mistõttu tuleb vähem kui poole aasta pärast rakenduv kohustus koolidele ootamatult. Teisalt pole ta nõus, et võõrkeelsed õpetajad siinse keeleruumiga üldse kokku ei puutu.

"Kõik muud tingimused, mis on koolile seatud, kehtivad ikkagi Eesti seadusandlusest tulenevalt. Sealhulgas ka õpetajate kvalifikatsiooninõuded, koolimaja ja -ruumi pidamise ja tervishoiu nõuded ja kõik muud nõuded lähtuvad iga liikmesriigi enda seadustest. See, mis neid eristab, on nende õppekava, mille alusel nad tohivad õpetada," lausus Kallas.

Kallas ei soostu ütlema, et keelenõuet võiks leevendada, millele loodavad välisõpetajad. Lähinädalatel on kavas osapooltega kohtuda, et vajadusi ja võimalikke erisusi arutada.