Tallinnas Paljassaares valmivad eestlaste lemmikud Viči ja Esva kalapulgad. Põhja-Tallinnas voorivad autod kalapulgatehase värvast sisse ja välja, aga "Impulsi" jaoks jäävad selle tööstuse uksed suletuks.

Ainuüksi 2022. aastal ehk Vene täiemahulise agressiooni alguses oli selle tehase müügitulu 25 miljonit eurot.

Paljassaare tehas kuulub leedukate Vičiunai gruppi, mis on üks suurimaid ning majanduslikult võimsamaid kalatootjaid Euroopas.

"Lihtsalt ärge kasutage nende tooteid! Nii Eestis, Lätis kui ka Leedus on teisi tooteid, palju puhtamaid konkurente, kelle kätel ei ole ukrainlaste verd," ütles Leedu ajakirjanik Andrius Tapinas.

"Üksi see fakt, et Ukraina ametlik agentuur on märkinud selle grupi sõja sponsoriks, ütleb meile, et siin on tegemist reaalse tegevusega," lausus projekti LeaveRussia juht Andri Onoprijenko.

Vičiunai grupi tuntumad kaubamärgid on Viči ja Esva. Kalaimpeerium üheks omanikuks on Leedu suuruselt teise linna Kaunase meer Visvaldas Matijošaitis. Kas võib öelda, et Matijošaitis on kohalik oligarh?

"Oo jaa, nii see on. Ta on ülimalt rikas inimene. Ja võib öelda, et talle kuulub ka Kaunase volikogu, sest tema pojad ja uus naine on selle liikmed, niisamuti on seal palju tema erakonna, Ühtne Kaunas liikmeid. Põhimõtteliselt juhib ta linna nagu oma äri. Ta on regionaalsel tasandil üks tähtsamaid ja mõjukamaid poliitikuid. Samal ajal on ta paljude meelest inimene, kes on reetnud Leedu huvid, reetnud Ukraina huvid ja töötab otseselt Venemaa heaks," rääkis Tapinas.

Mullu Leedu mõjukamaks avaliku elu tegelaseks valitud Tapinas juhib tähelepanu, et Vičiunai grupil töötas veel sel kevadel täistuuridel tehas Kaliningradis. Ajakirjanduse survel teatas Vičiunai Grupp juba üsna sõja alguses, et lahkub Venemaalt, kuid sõnadele ei järgnenud tegusid.

"Ja kõik see aeg, juba üle kahe aasta, on tehas endiselt alles ja töötab. Meile on räägitud palju valesid, aetud igasugu jama. Nad ütlesid, et vajavad aega tootmise peatamiseks, ladudesse jäänud materjali ärakasutamiseks. Siis vajasid nad aega juristidega töötamiseks... Ühesõnaga, palju jama juttu, aja venitamist," lausus Tapinas.

"Kompanii suurust arvestades ei olnud see kuigi lihtne. Me saame aru, et Venemaa turg on ära kukkunud ja suurem osa investoreid ei saa oma investeeringuid tagasi. Me nägime ka seda uudist, et nõustajad koostasid nimekirja enam kui 30 potentsiaalsest ostjast. Kummalisel kombel ei suutnud ükski neist firmadest Venemaal olevat ettevõtet ära osta," ütles Onoprijenko.

Ühe Ukraina suurima mõttekoja KSE instituudi juures töötav Onoprijenko veab projekti LeaveRussia, mis tegeleb Venemaal tegutsevate lääne ettevõtete kaardistamisega. Vičiunai grupi lisasid nad enda nimekirja juba sõja alguses.[1] 

Miks? Suur osa korporatsiooni tulust teeniti Kaliningradist, kus on üle 1500 töötaja. Kusjuures, Venemaa haru puhaskasum paisus sõja esimesel aastal nagu pärm.  Kui veel 2021 teenis Vičiunai-Rus 7,3 miljonit euro kasumit, siis 2022 juba 18,8 miljonit.  Ülikasumlik kalaäri jätkas õitsemist ka selle aasta alguses ega näidanud vähimatki märki, et ettevõte plaanib Venemaal otsad kokku tõmmata.

"Nad otsivad töötajaid, laienevad eeldades, et nad saavad märkimisväärset tulu. Nad teenivad ka kasumit, ehkki nad ilmselt ei saa seda reinvesteerida," ütles Onoprijenko.

"See tehas on äärmiselt tulutoov, sellega teenitakse miljoneid eurosid. Ja ma ütleksin, et sealtkaudu rahastatakse kaudselt okupandi armeed. Nii et paljusid Ukraina linnades sadavaid kuule ja rakette rahastab Matijošaitise äri," märkis Tapinas.

On tähelepanuväärne, et selle aasta alguses lisas Ukraina kogu sõjasponsorite nimekirja terve Vičiunai grupi, mille alla kuulub ka tehas Paljassaares.  

Põhjusena toob Ukraina riiklik korruptsiooniennetuse agentuur välja needsamad õõnsad lubadused Venemaa turult lahkuda, mille varjus tegelikult firma kasum hoopis kasvas ja jätkuvalt laekus maksuraha Kremli kukrusse.

Leedukate algatusgrupp "STOP kauplemisele Venemaaga" arvutas välja, et Vičiunai grupi ettevõtted maksid ainuüksi mullu Venemaa eelarvesse makse 54,7 miljonit eurot. Kui Leedu ajakirjanikud püüdsid Kaunase linnapealt uurida tema Venemaa äri kohta, siis sisulisi vastuseid nad ei saanud.

Kaliningradi tehas müüdi lõpuks – kuid kellele?

Vičiunai grupi Leedu kommunikatsioonijuht Vilma Veverske arvates pole üldse teemat, mida avalikkuses arutada. "Impulsile" teatab ta kirjalikus vastuses, et nende firma Vene osal on juba olemas uus omanik ning sõja toetajate nimekirja Ukraina riik enam ei pea.

"Nimekirja ei ole suletud. See oli justkui reaktsioon, sest tundus, et agentuuril, mis sellega tegeles, ei olnud piisavalt volitusi, et seda teha. Neil oli tol hetkel justkui teised volitused. Ja see nimekiri on endiselt olemas. See, et nimekiri ei ole avalikult kättesaadav, ei tähenda, et ettevõte ei ole enam sõjasponsor," lausus Onoprijenko.

Aprilli alguses avaldas Leedu rahvusringhääling loo, kus paljastas, et Vičiūnai grupile kuuluv ettevõte viis Venemaale sõjalise otstarbega kaupa ja rikkus seeläbi Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioone.

Vičiūnai grupi sõnul oli tegemist vahenditega, mis olid vajalikud Kaliningradi tehases tootmise jätkamiseks ja nad polnud sanktsioonidest teadlikud. Siiski tuli eelmisel nädalal teade Leedu prokuratuurilt, et nad algatasid Vičiunai grupi suhtes uurimise.  

"Ja jälle nad ütlevad meile: "Vabandust, me ei teadnud sellest!" Nad viisid sanktsioneeritud kaupu oma Venemaal asuvatesse ettevõtetesse. Nii et meil seisab ees järgmine uurimine Vičiunai tegevuse kohta," ütles Tapinas.

"Ettevõttes on vist hakatud aru saama, kus nad asuvad. Öeldakse, et Venemaa võimud andsid heakskiidu võtmeettevõtte Vičiunai-Rus omandiõiguste üleandmisele kompanii Vene-üksusele ja Ocean Groupile, mis loodi 2023. aasta keskel. Nähtavasti oli see lihtsalt kiire reaktsioon ja arusaamine, et kompanii juhtide ja omanike suhtes võidakse algatada kriminaaluurimine," lausus Onoprijenko.

"Impulsi" loo tegemise ajal, eelmisel neljapäeval ehk sõja 785. päeval tuli lõpuks teade, et Vičiunai grupp müüs kogu oma äritegevuse Venemaal – tehase Kaliningradis Sovetskis ning veel kuus seotud ettevõtet firmale Ocean Group Management Company.

"Meie ajakirjanikud ja eksperdid kahtlevad tõsiselt ostjate olemasolus, sest see paistab olevat riiulifirma, asutatud alles eelmisel aastal. Võib-olla on kompanii päris omanikuks seesama Vičiunai, lihtsalt muutsid oma äri kuuluvust. Nii et see võib olla varifirma. Mõned ütlevad, et Vene konkurendid ostsid Vičiunai välja, teiste arvates võis seda teha Vičiunai ise," rääkis Tapinas.

Eestlaste jaoks teeb müügi tähelepanuväärseks, et selle käigus läheb üle ka pea kaheksa miljoni euro väärtuses laene, mis oli antud Eestis registreeritud valdusfirmale Aktsiaselts Vičiunai Nordic. Kui Eesti ettevõte isegi sooviks seda laenu tagasi maksta, siis tegelikkuses pangad praegusel hetkel Venemaale miljoneid eurosid kanda ei laseks.

Huvitav on ka asjaolu, et seesama Eestis registreeritud Vičiunai Nordic sai audiitoritelt kriitilise hinnangu. Nende arvates kajastas Vičiunai Nordic viimases majandusaasta aruandes investeeringuid tütar- ja sidusettevõtetesse kaheksa miljonit reaalsusest suuremaks ning ka antud laenude number peaks olema viie miljoni euro võrra väiksem. Eksperdid, kellega "Impulss" taustaks konsulteeris, ütlesid, et Vičiunai aruandlust vaadates lähevad üsna mitmed punased tulukesed põlema.

"Impulss" küsis loo tegemise käigus ka kommentaari Eesti ettevõtte Vičiunai Balticu juhatuse esimehelt Urmas Karnölt, kuid ta suunas küsimused edasi Leedu peakontorisse.

Viciunai grupp: me ei ole rikkunud rahvusvahelisi sanktsioone

Viciunai grupi pressiesindaja sõnul müüs grupp oma tehase Kaliningradi piirkonnas Venemaal ja kaubandusettevõtted, mis tegutsesid seitsmes Ida-Euroopa riigis, seega on grupp Venemaa turult ja teistest Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) riikidest täielikult taandunud. Tehing sõlmiti Venemaa ettevõttega Ocean Group, mis on juba suurema osa kokkulepitud summast üle kandnud Euroopa panga filiaali kaudu.

Grupi esindaja kirjutas, et varade müük, mis nõudis Vene valitsuse Välisinvesteeringute Kontrollikomisjoni heakskiitu, võttis aega peaaegu kaks aastat erinevate takistuste tõttu. Komisjon andis tehingu loa Venemaa ettevõttele Ocean Group, mis esitleb end investeerimisgrupina.

Selle nimel allkirjastas lepingu ettevõtte aktsionär Marija Bucharova. Omandatud portfelli kuulub kokku 15 ettevõtet: 7 tegutseb Venemaal (Vichiunai-Rus, BaltKo, Fort Trans Logistika, LK Centrus, Frost logistika, RefTerminal ja ViciRusTrans), 3 Valgevenes (EcoFort, Viciunai Bel ja Viciunai Logistik), Kasahstani VICI-KAZAKHSTAN, Aserbaidžaani Vichiunai Aserbaidžaan, Kõrgõzstani Vicunai KG, Usbekistani Viciunai Vostok ja Gruusia Vichiunai Sakartvelo.

Ostja on saanud Viciunai grupi hallatavate varade täieõiguslikuks omanikuks ja võtnud ettevõtete juhtimise üle. Ocean Group omandas ka õiguse kasutada VICI kaubamärki SRÜ riikide territooriumil. Segaduse vältimiseks muudetakse Leedu VICI järk-järgult, laiendades Viciunai grupi kaubamärkide portfelli.

Grupi esindaja sõnul ei olnud Viciunai Nordicu ja Viciunai-Rus vahel 8 miljoni euro suurune laen, vaid kogunenud kohustused kuni 2022. aasta veebruarini. "Seoses ebakindlusega on alates sellest ajast kõik maksed Venemaale peatatud. Kõik need kohustused olid kaasatud meie Vene operatsioonide müügilepingusse. Eesti Viciunai Nordicut ei ole müüdud ega ole enam võlgu ega sidemeid ühegi Venemaa ettevõttega."

Viciunai esindaja väitis, et grupp ei ole kunagi maksnud mingeid makse Venemaal. "Grupi ettevõtted Venemaal, Valgevenes, Kasahstanis, Aserbaidžaanis, Kõrgõzstanis, Usbekistanis ja Gruusias maksid makse vastavalt nende riikide seadustele."

Samuti eitas Viciunai grupp rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumist. "Leedus on hetkel käimas eeluurimine seoses tehniliste komponentide väikeste impordipartiididega, mis osteti ettevõtte tootmisliinide jaoks Sovetski tehasesse. Meie arvates on tegemist arusaamatusega, me teeme uurijatega tihedat koostööd ja loodame, et see selgitatakse piisavalt kiiresti."