Saates rulliti vaatajate eest lahti Esva ja Viči kalapulkasid tootva emafirma Vičiunai grupi kahtlane äritegevus ning küsiti, miks see ülikasumlik firma alles nüüd on Kaliningradi äriharuga seotult samme hakanud astuma.

Mida tuleks teha Vene toiduga ja ettevõtetega, kes jätkuvalt seda müüvad, arutasid ajakirjanik ja kodanikuaktivist Maris Hellrand, toiduliidu juht Sirje Potisepp, maamajandusökonoomika professor Rando Värnik ja Coopi toidukaupluste juht Rainer Rohtla.

Coopi toidukaupluste juht Rainer Rohtla ütles, et tuleb teha kindlaks, et Eestis ei müüdaks sanktsioneeritud kaupu. Ta rääkis, et suuremad jaeketid on juba eetilistel põhjustel loobunud Venemaalt pärit kaupade müügist, lisaks on veel ka selgelt sanktsioneeritud kaubad. Probleem on tema sõnul ülemaailmsete brändidega, mis ei ole Venemaalt lahkunud.

Vičiunai kaupade kohapealt ütles Rohtla, et ta jälgib, mida teeb Leedu prokuratuur, ning kui firma mõistetakse sanktsioonide rikkumises süüdi, siis Coop rohkem Vičiunai kaupu ei müü.

Toiduliidu juht Sirje Potisepp rääkis, et ettevõtete lahkumine Vene turult pole olnud kerge. "Avalikke rünnakuid kipuvad tegema inimesed, kes ise millegi eest ei vastuta," lausus ta.

Kodanikuaktivist Maris Hellrand ütles, et tarbijad peavad tegema absoluutselt kõik endast oleneva, et mitte toetada neid ettevõtteid, kes tegutsevad Venemaal.

Maamajandusökonoomika professor Rando Värnik rääkis, et toidusüsteem on globaliseerunud. Ta soovitas tarbijal valida Eesti tootja.

Sirje Potisepp ütles, et Venemaa oli Eestile aastaid ematuruks, ning et ärisid rajades ja tehaseid ehitades ei näinud ettevõtjad ette, et võib tulla sõda. Tema hinnangul on hea, kui ajakirjandus toob kahtlaseid ärisid avalikkuse ette, kuna see muudab tarbijat teadlikumaks.

Potisepp rääkis, et enamustele toidukaupadele on Eesti asendus olemas ning kui tarbija ei ole kauba päritolust teadlik, peaks ta alati ostma Eesti tooteid.

Hellranna sõnul ei saa panna vastutust üksikisiku peale. Ta pooldas Venemaaga seotud toodete märgistamist.

Rohtla rääkis, et kui pood loobub nende toodete müümisest, mis ei ole sanktsioonide all, siis tarbija läheb teise kauplusesse. "Kui teha Eesti kaupmeeste liidus kokkulepe, et kahtluse tõttu mitte müüa, siis on tegemist EU seaduse järgi kartellikokkuleppega," lisas ta.

Rohtla ütles, et kindlasti on neid ettevõtteid, kes ei taha pahatahtlikult Venemaa turult ära tulla, aga on ka neid, kellel on seda kohustuste tõttu raske teha. "Kas see on parem, kui kingime Venemaale kaasaegsed tootmistehnikad?"

Hellranna hinnangul laguneksid ettevõtjate poolt Venemaale mahajäetud tehased Vene inseneride "targal juhtimisel" kiiresti.

Värnik nõustus Potisepaga, et ettevõtjatel on keeruline Venemaalt välja tulla.

Ta rääkis, et Eestis on arenenud toidutööstused ja samuti võimekus, et teatud hulk tooteid asendada.

Potisepp ütles, et tarbija ostab neid tooteid, mis on poes müügil ning kaupmehed peaksid tegema ühise otsuse, mis toodetest loobuda.

Ta ütles, et sanktsioonid peaksid olema selgelt kirjas ja ühtselt arusaadavad. "Praegu aetakse näpuga järge – ei saa loota kompassile ega ärieetikale. See on ettevõtetel väga erinev. Tarbija meelsused on samuti erinevad," rääkis ta.

Rohtla ütles, et hetkel on Coopis müügil ligi 140 Vičiunai toodet, millest osa saaks asendada alternatiividega. Ta loetles selliste toodetena soolasuitsulõhe ja skumbria. Külmutatud kaladele ja kalapulkadele tema sõnul Vičiunaile Baltikumis alternatiivi ei ole.

Saatekülalised rääkisid, et toodete päritolu on väga keeruline kindlaks teha.

"Private label-id (eramärgisega tooted – toim) on saatanast," ütles Potisepp. Ta selgitas, et nende puhul ei saa tarbija teada, kus see on toodetud, kuna märgistamise seadus annab õiguse panna tootele tellija või tootja andmed.

"Nišitoodedest loobumine on vähim, millest me võiksime loobuda selle nimel, kui me teame, mis agressorriik teeb," lausus Potisepp.

Ta pooldas samuti toodete märgistamist, aga väga kindlatel alustel. "Kui julged võtta müügile, siis julge ka tunnistada," ütles ta, lisades, et mainekahju võib olla korvamatu.

Värniku sõnul ei ole Eesti sõltuv Venemaa toodangust. Ta rääkis, et kohalikku toodangut tarbides toetab tarbija Eesti majandust.

Rohtla nõustus Värnikuga ja Potisepaga. Ta rääkis, et kõige lihtsam viis täita riigi eelarvepuudujääki on osta eestimaist kaupa. "Kui me läheme üle vindi, siis need hinnad tõusevad. Kui me läheme normaalselt, siis tegelikult Eesti tootmised on võimelised rohkem tootma kui tarbijad tarbima."

Potisepp lausus, et Eesti tootjad ei pea tooraineid Venemaalt sisse tooma. Ta rõhutas ka, et valitsuse maksupoliitika annab eelise importtoodetele.

Ta ütles, et pooldab üleeuroopalist kaubandusembargot Venemaale.

Hellrand nõustus Potisepaga, et Euroopa peaks Venemaale kehtestama kaubandusembargo. Ta lisas, et Eesti oma rahvusvahelise häälega suudab ennast kuuldavaks teha ja avaldada survet suurtele rahvusvahelistele kettidele.

Värnik ütles, et Euroopa Liit peab võtma vastuse ühise otsuse, kuidas sanktsioneerida ja milliseid regulatsioone kehtestada.

"Venemaa toitu ei peaks Eestisse importima – see ei ole kriitiline vajadus," lõpetas Rohtla.