Oluline 24. aprillil kell 20.23:

- Ukraina: Venemaa tegi päeval 13 raketi- ja 51 õhulööki;

- Biden allkirjastas abipaketi Ukrainale;

- EL andis Kiievile Ukraina abistamise rahastu raames veel 1,5 miljardit eurot;

- USA senat kiitis heaks kauaoodatud Ukraina abipaketi;

- Kreml: kui USA annab raketid, peab Ukraina vägesid veelgi tagasi lükkama;

- Taani eraldab Ukrainale 400 miljonit eurot;

- Venemaal põleb Rosnefti naftarajatis;

- Venemaa pommitas taas Harkivit.

Ukraina: Venemaa sooritas päeval 13 raketi- ja 51 õhulööki

Ukraina kindrastaap teatas kolmapäeval kell 18.00, et Venemaa tegi päeval 13 raketi-ja 51 õhulööki. Samuti sooritas Venemaa 16 suurtükilööki Ukraina vägede ja asulate positsioonide suunas.

Venemaa rünnakute tagajärjel on tsiviilelanikkonna hulgas haavatuid. Kahjustusi said mitmekorruselised hooned ja eramajad ning muud taristuobjektid, kirjutas Ukraina kindralstaap.

Biden allkirjastas abipaketi Ukrainale

USA president Joe Biden allkirjastas kolmapäeval julgeolekupaketi seaduse, mis näeb muu hulgas ette ka pikalt oodatud sõjalise abi andmise Ukrainale.

"Ma äsja allkirjastasin riikliku julgeoleku paketi seaduse, mille esindajatekoda võttis vastu nädalavahetusel ja senat eile," ütles Biden ja lisas, et Washington alustab abitarneid Ukrainale otsekohe, mõne tunni jooksul.

EL andis Kiievile Ukraina abistamise rahastu raames veel 1,5 miljardit eurot

Euroopa Liit eraldas kolmapäeval Kiievile 50 miljardi euro suuruse Ukraina abistamise rahastu raames täiendavalt 1,5 miljardit eurot, ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

"On äärmiselt oluline, et riik töötaks ja osutaks teenuseid. Euroopa jääb ühtsaks ja sihikindlaks," kirjutas von der Leyen sotsiaalvõrgustikus X.

EL moodustas Ukraina abistamiseks rahastu, mille kogumaht on laenudena 33 ja toetustena 17 miljardit eurot. Kogusummast 38,27 miljardit eurot suunatakse eelarvetoetuseks, 6,97 miljardit eurot investeerimisfondi ning 4,76 miljardit eurot tehniliseks ja haldusabiks.

Märtsis sai Ukraina selle rahastu raames 4,5 miljardit eurot. Pärast 1,5 miljardi euro ülekandmist aprillis oodatakse maikuus veel 1,9 miljardit euro laekumist. Edaspidi näeb plaan vahendite kandmist Ukrainale kord kvartalis.

Euroopa Parlament kiitis Ukraina rahastu heaks veebruari lõpus.

USA senat kiitis heaks kauaoodatud Ukraina abipaketi

USA senat kiitis teisipäeva hilisõhtul heaks 61 miljardi dollari suuruse abipaketi Ukrainale. President Joe Biden lubas, et uued relvatarned jõuavad sõjapiirkonda kiiresti.

Mõni päev pärast esindajatekoja heakskiitu meetmele, mis on osa tohutust 95 miljardi dollari suurusest abist USA liitlastele, sealhulgas Iisraelile ja Taiwanile, võttis senat paketi vastu laialdase parteiülese toetusega.

Poolt hääletas 79 senaatorit, vastu oli 18 senaatorit. Eelnõu jõuab nüüd Bideni lauale ning president lubas, et allkirjastab selle kolmapäeval, vahendas The Wall Street Journal. 

Meedia teatel valmistab USA juba ette miljardi dollari väärtuses relvatarnet Ukrainale. Abipaketis sisalduvad sõidukid, Stingeri õhutõrjemoon, täiendav laskemoon raketiheitjatele, 155-millimeetrise kaliibriga suurtükimoon, TOW-i ja Javelini tankitõrjerelvade moon ning muu sõjavarustus, mida saab kohe lahinguväljal kasutada.

Kreml: kui USA annab raketid, peab Ukraina vägesid veelgi tagasi lükkama

Vene väed peavad Ukraina vägesid rohkem tagasi lükkama, et tekitada suurem puhvertsoon, kui Ukraina peaks USA-lt saama veelgi kaugema laskeulatusega ATACMS-i raketid, teatas Kreml kolmapäeval.

Eelmise aasta sügisel andis USA Ukrainale ATACMS-i raketid, mis suudavad tabada sihtmärki kuni 165 kilomeetri kaugusel. Uue toetuspaketiga annab USA tõenäoliselt raketid, mis suudavad tabada 300 kilomeetri kaugusel asuvat sihtmärki.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Venemaa seisukoht on sama: ainuke viis kaitsta Venemaa territooriumi on luua Ukraina vägedega piisavalt suur puhvertsoon, et raketid ei jõuaks Venemaa territooriumile.

Venemaal põleb Rosnefti naftarajatis

Venemaal Smolenski oblastis põleb Rosnefti naftarajatis. Meedia teatel tabas Rosnefti rajatist droonirünnak. 

Sotsiaalmeedias levivad kaadrid, mis näitavad, et Smolenski oblastis Jartsevos läks põlema naftaterminal.

The Russian oil refinery of Yartsevo in the Smolensk Region is burning. Reportedly, a drone hit the Rosneft facility. Locals spoke of 4-5 explosions.

Source: Telegram / Astra pic.twitter.com/xRcUby5GCr

— (((Tendar))) (@Tendar) April 24, 2024

Smolenski oblasti kuberner teatas, et piirkonnas põleb droonirünnakute järel energiataristu.

"Meie oblastit ründasid taas Ukraina droonid. Vaenlase rünnakud põhjustasid tulekahjusid tsiviilotstarbelises energiataristus," kirjutas Anohhin sotsiaalmeedias.

Ukrainska Pravda allikate teatel tabasid Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) droonid Smolenski oblastis kahte naftabaasi.

Droonirünnak tabas ka Lipetski oblastit, kus paikneb metallurgia- ja ravimitööstus, ütles sealne kuberner Igor Aramonov sotsiaalmeedias.

Taani eraldab Ukrainale 400 miljonit eurot

Ukraina ja Taani esindajad allkirjastasid teisipäeval vastastikuse mõistmise memorandumi pikaajalise koostöö ja ülesehituse kohta, mille kohaselt saab Ukraina Taanilt üle 400 miljoni euro, vahendas teisipäeval portaal Unian.

Majandusministeerium teatas, et dokument näeb ette 380 miljoni euro eraldamist kriitilisele taristule, mis kasutab taastuvenergiat. Umbes 40 miljonit eurot läheb Ukraina taastamises osaleva erasektori toetuseks.

Taani suursaadik Ukrainas Ole Egberg Mikkelsen ütles hiljuti, et Kopenhaagen annab Ukrainale kõik oma mitmeotstarbelised hävitajad F-16, need peaksid saadaval olema sel suvel.

Venemaa saatis Aasovi merele sõjalaeva

Venemaa laevastik saatis Aasovi merele ühe sõjalaeva, kolm tiibrakettide Kalibr kandjat on valves Vahemerel kuni 20 raketiga, teatas Ukraina laevastik kolmapäeva hommikul Telegramis.

Venemaa pommitas taas Harkivit

Ukraina idaosas Harkivis toimusid teisipäeva õhtul plahvatused. Ukraina võimud teatasid, et Vene väed ründasid linna S-300 rakettidega, vahendas Ukrainska Pravda. 

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 880 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 461 940 (võrdlus eelmise päevaga +880);

- tankid 7242 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 13 928 (+12);

- suurtükisüsteemid 11 808 (+43);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1048 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 771 (+2);

- lennukid 348 (+0);

- kopterid 325 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 9439 (+32);

- tiibraketid 2117 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 15 892 (+47);

- laevad / paadid 26 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 1944 (+8).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.