Riik toetaks laevade ümberehitamist kümnete miljonite eurodega aastas

Kliimaministeerium plaanib taotleda järgmise aasta riigieelarvest üle kümne miljoni euro, et toetada ettevõtteid laevade ümberehitamisel vähem saastavatele kütustele. Investeeringutest majandusse tagasi tulev kasu oleks ministeeriumi hinnangul järgnevatel aastatel aga kümnekordne.
Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem on laienenud ka merendusele, mis tähendab, et aina enam peavad laevandusettevõtted kulude kokkulöömisel arvestama ka seda, milline on nende keskkonnajalajälg. See tähendab, et mida rohkem süsinikku mingi kütuse kasutamisel õhku paiskub, seda suurem on lõppkokkuvõttes ka kulu ettevõttele.
ERR on kirjutanud, kuidas laevandusfirma Tallink on juba välja arvutanud, et nendel on süsinikukvoodist tekkiv lisakulu suurusjärgus 12 miljonit eurot, mis teeb natuke kallimaks ka laevareisi piletihinna.
Soov vähendada laevanduses süsinikuemissioone tekitab ka vajaduse ehitada laevad ümber, et need sõidaksid vähem saastavatel kütustel. Kui praegu sõidavad laevad fossiilsetel kütustel, siis tulevikus plaani järgi aina enam elektriakudel, metanoolil, ammoniaagil või vesinikul.
Kliimaministeeriumi merenduse asekantsler Kaupo Läänerand rääkis, et kuna laevade ümberehitamise järele on järgnevatel kümnenditel väga suur nõudlus, siis peab ka Eesti seda ära kasutama.
"Hinnatakse, et olemasolevate laevade ümberehitus võib [maailmas – toim.] minna maksma 3,4 triljonit eurot. Eestis on väga palju meretööstusettevõtteid, kes seda juba teevad üle maailma. Nad ei tee seda lihtsalt Eestis ja tihtipeale see raha ja töökohad ei tule Eestisse tagasi. Meil on ka Venemaa vastaste sanktsioonide tõttu palju tühjalt seisvaid sadamaid. Kaubamahud on kukkunud ja ka nemad otsivad uusi suundi," selgitas asekantsler.
Läänerand rääkis, et juba praegu ehitab laevu ümber Kopli tipus paiknev BLRT Grupp, kuid suuremad ümberehituskeskused asuvad siiski Aasias või USA-s.
Selleks, et laevade ümberehitamist Eestis tagant kannustada, plaanib riik asekantsleri sõnul hakata ettevõtteid toetama, hüvitades osaliselt laevade ümberehitamisega seonduvad kulud. Sõltuvalt taotlejast ja muudest tingimustest, hüvitataks viis kuni 30 protsenti kuludest.
Läänerand rääkis, et ministeerium plaanib laevade ümberehitamise meetme jaoks taotleda järgmine aasta riigieelarvest 11 miljonit eurot, 2026. aastal 16 miljonit ning 2027. aastal juba 26 miljonit eurot.
Tulu, mis niiviisi peaks majandusse tagasi tulema, oleks ministeeriumi arvutuste järgi aga kümme korda suurem.
"Kalkulatsioonid näitavad, et ainuüksi kasutulude näol see tuleks majandusse tagasi pluss veel muud positiivsed mõjud. Selleks, et see siia tuua, me peame seda stiimulit pakkuma. See stiimul võib olla teatud aastate lõikes. Kui me suudame end maailmaturul sellel positsioonil kehtestada, siis tulevikus suure tõenäosusega vajadus stiimuli järele kaob ära. Selleks aga, et saaksime selle ümberehituskeskuse siin tööle ja tekitada kindluse sektorile ja näidata, et suudame seda Eestis maailmatasemel teha, mitte ei pea teisele poole maailma lendama oma meeskondadega, selleks ikkagi see stiimul on ülioluline," lausus ta.
Läänerand on kirjutanud varem, kuidas merendussektori hinnangul on täiesti reaalne aastas ümber ehitada Eestis kaks kruiisilaeva, neli reisiparvlaeva ning kuus kaubalaeva, mis tähendaks majandusele ligi 350 miljoni euro suurust positiivset mõju koos töökohtadega.
Läänerand lausus, et lisaks investeeringutoetusele on laevade ümberehituskeskuse positsiooni haaramiseks vaja teha ka ühekordseid investeeringuid. Nii näiteks oleks tema sõnul vaja mõnes sadamas ehitada angaare, sest paljusid töid ei anna teha lageda taeva all.
Selle ühekordse investeeringu suurus oleks asekantsleri hinnangul vähemalt neli miljonit eurot, kuid samas võivad taristu ühekordse investeeringu kulud ületada ka 10 miljoni piiri.
"See kiirendaks lihtsalt selle turuosa haaramist ja meie väärtuspakkumist maailmaturul. See tugevdaks ka meie ettevõtete konkurentsiolukorda, mis omakorda toetab Eesti majandust. Kui vaadata eraldiseisvalt, siis see on investeeringute vaates selline ühekordne kulu, tuleb lisaks meetmele, sest meede on iga-aastane," rääkis Läänerand.
Asekantsler tõi näite, et ainuüksi Virtsu-Kuivastu kalda elektri peale viimine nõuab rohkem kui kümne miljoni suurust investeeringut.
"Kindlasti Eesti sadamatel seisavad ees suurevad investeeringud selleks, et kõiki neid roheleppe nõudeid täita," lausus Läänerand.
Toimetaja: Aleksander Krjukov