Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et juba 2016. aastal oli Hiina kinnisvaraturg ülekuumenenud. Olukord aga läks veelgi hullemaks, kuna keegi ei tahtnud, et muusika saaks läbi. Ohumärke eirasid nii arendajad, maaklerid, ostjad kui ka lääneriikide pankurid. 

Arendajad leidsid pankurite ja juristide toel viise, kuidas oma kasvavat võlakoormust varjata. Kiiret raha otsivad välisinvestorid jätkasid kinnisvarasse investeerimist. Samal ajal eeldasid ostjad, et Hiina kommunistlik partei ei lase turul kunagi kokku variseda.

Hiinas algas kinnisvarabuum juba 1990. aastatel. Mao Zedongi ajastul kontrollis turgu riik. Hiina valitsus jätkas aga turule sekkumist ka pärast kinnisvarabuumi puhkemist. Pekingis üritas turgu ergutada, alandas pidevalt intressimäärasid ja jagas toetusi. 

Kuigi Hiina kinnisvarasektor oli juba 2016. aastal raskustes, siis tänu võimude sekkumisele turg taastus. Juba järgmisel aastal kasvas müük 17 protsenti, kinnisvarafirma Evergrande aktsia kerkis Hongkongi börsil lausa 458 protsenti. Hiinlased jätkasid kinnisvarasse investeerimist ning eeldasid, et selle väärtus tõuseb. 

Näiteks 35-aastane Chen Yanzhi ütles, et alustas kinnisvarasse investeerimist juba siis, kui käis ülikoolis. Esimest korda maksis ta kinnisvara eest 70 000 dollarit, aastaid hiljem maksis ta aga juba ühe maja eest 3,8 miljonit dollarit. Samal ajal investeerisid kinnisvaravõlakirjadesse veel ka Hiina pangad ja rahvusvahelised investorid. 

Lõpuks tabas Hiinat aga ikkagi kinnisvarakriis. 

Riigis on nüüd järsult langenud kinnisvaramüük, samuti langevad eluasemete hinnad. Kinnisvaraarendus on seiskunud, rohkem kui 50 arendajat ei suuda oma võlgu teenindada. Töö on kaotanud juba ligi pool miljonit inimest. Võlgade teenindamisega on hädas ka kohalikud omavalitsused, kuna ei saa enam müüa maad arendajatele.