Tänavu käib uute riigimaanteede ehitus vaid Pärnu kandis. Suuremate objektide kaart on hõre, sest Libatse-Nurme või Sauga-Pärnu maanteele lisaks on tegemist vaid Rail Balticu ristumiste ehitusega. Ülejäänud tööd on väiksemad.

"Umbes peaaegu kolmandik või veidi enam töid on vähem kui eelmisel aastal. Eelmisel aastal jõudsime kuskil 1400 kilomeetrile, sellel aastal veidi üle tuhande," lausus transpordiameti peadirektor Priit Sauk.

"Viimase kümne aasta jooksul nii väheses mahus ei ole riigiteede hoidu rahastatud kui käesoleval aastal seda tehakse," märkis taristuehituse liidu tegevdirektor Tarmo Trei.

Kunagisest 2000 kilomeetrist teehoiu aastamahust on tänaseks järele jäänud vaid pool ja ka sellest enamik läheb teede pindamisele.  Teehoiu rahastus on kukkunud 153 miljoni euro juurde. 

Olemasoleva seisukorra säilitamiseks oleks aga iga aasta vaja 210 miljonit eurot, vastasel juhul hakkavad teed lagunema.      

"Viimasel aastal me nägime, et paranemine on peatunud. Me kardame halvenemist, see võib-olla ei juhtu ühe aasta jooksul, nii et statistikas tunda on, aga pikemas perspektiivis me juhime sellele tähelepanu küll," lausus Sauk.

Trei sõnul tuleks seisundi säilitamiseks igal aastal remontida teekatteid 200 kilomeetri ulatuses.

"Tegelikult tehakse 40 protsenti vajaminevast mahust, ülejäänud osas järelikult seisund jätkuvalt halveneb. Teede pindamist, seda peaks tegema ka aasta lõikes üle 1000 kilomeetri, käesoleval aastal teehoiu kava järgi tehakse umbes 760 kilomeetrit ehk 75 protsenti vajaminevast. Ülejäänud osas selliste katetega teede seisund halveneb," lausus ta.

Kui seisundit parandada ei suudeta, kas siis hakatakse maanteedel kiirust piirama?

"Lõiguti võib, selles kohas ma kindlasti olen nõus. Aga mingeid lausalisi piiranguid, et kõikidel meie kõrvalteedel homme oleks 70, sellist varianti ei ole. Aga kindlasti, kus on teekate lagunenud ja me ei jõua rekonstrueerimisega mõnele projektile nii, nagu me oleme tahtnud, seal kohtpiirangud on tavalised," ütles Sauk.