Saaremaal Sõrve metsades on sel nädalal leitud juba 662 lõhkekeha
Juba aastaid käivad demineerijad Saaremaal 80 aasta taguse sõja jäänukeid otsimas ja likvideerimas. Sõrve säär on Lääne-Eesti pommigrupile üks suurima väljakutsete arvuga ala. Sel nädalal on Sõrves lõhkekehi otsimas lisaks ka veel kaitseväe ja liitlasvägede demineerijad. Reede õhtuks oli Sõrve metsadest leitud juba 662 ohtlikku lõhkekeha.
Lauri Sutt on ameti poolest metsaülem. 12 aasta jooksul on ta töö tõttu pidanud palju ringi liikuma Sõrve metsades. Ja lisaks metsa takseerimisele on ta nende aastate jooksul leidnud metsast üle 250 lõhkekeha
"Ma spetsiaalselt ei otsi. Kui ma metsas käin, kui ma leian, siis ma tuvastan ja teen pildid, saadan pommigrupile koordinaadid ja nad viivad minema. Ma olen lihtsalt visuaalsel vaatlusel leidnud neid. Ma olen korraga leidnud 50 ja peale granaati näiteks," lausus Sutt.
Ikka veel , 80 aastat hiljem lõhkekehi leitakse ja leitakse Sõrve metsadest. Sellel nädalal on kolme päevaga demineerijad oma ühisõppuse ajal koos kaitseväelaste ja liitlastega leidnud 662 lõhkekeha, lisaks ligi tuhat padrunit ja sütikut.
"Siin on kõike – mürsud, miinid, granaadid. Kui me võtaks granaadi näite, siis kui splint ära roostetab, mis on kõige kergem ajahambale alluma, siis see võib minna ajaga ohtlikumaks," ütles Post.
Kui metsas midagi metallidetektori all piiksuma hakkab, siis kaevatakse see välja nii ehk naa. Osa leide on mummuliseks märgitud.
"Märgistame selleks, et aru saada, et need lõhkekehad on ohtlikumad, et need sisaldavad lõhkematerjali ja need kuuluvad hävitamisele," ütles Põhja-Eesti pommigrupi peademineerija Vladimir Zabellevitš.
Kui eelmisel aastal leiti Lääne Eesti kuuest maakonnast kokku üle 3100 lõhkekeha, siis pooled neist tulidki välja Saaremaalt ja pommigrupp pidi saarele sõitma 123 korral.
Toimetaja: Marko Tooming
