Sõja 796. päev: Stoltenberg: Ukrainast saab tulevikus NATO liige

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et näeb Ukrainat tulevikus Põhja-Atlandi alliansi liikmena. Ukrainas ei ole rindel piisavalt võitlejaid ja seetõttu mobilisatsioonimeetmed intensiivistuvad, kirjutas esmaspäeval väljaanne Economist.
Oluline 29. aprillil kell 20.58:
- Stoltenberg: Ukrainast saab tulevikus NATO liige;
- Ukraina eitab ettevalmistusi rahuläbirääkimisteks Venemaaga;
- Vene rakett tabas Odessas elupiirkonda;
- Zelenski kutsus üles õhutõrjerelvi kiiremini Ukrainale andma;
- Moskva teatas Semenivka küla hõivamisest Ida-Ukrainas;
- Economist: Ukrainas intensiivistuvad mobilisatsioonimeetmed;
- ISW: Ukraina väed taandusid Avdijivka rindelõigul asuvatest asulatest;
Stoltenberg: Ukrainast saab tulevikus NATO liige
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et näeb Ukrainat tulevikus Põhja-Atlandi alliansi liikmena.
"Töö, mida praegu teeme, sillutab teile pöördumatut teed NATO liikmelisuse poole. Kui õige aeg on käes, saab Ukrainast NATO liige. Ootan väga päeva, mil NATO peakorteris heisatakse Ukraina lipp," ütles ta esmaspäeval Kiievis pressikonverentsil.
Stoltenberg märkis, et Põhja-Atlandi allianss jätkab Ukraina julgeoleku toetamist.
Stoltenberg ütles ka, et Ukraina jaoks ei ole Venemaa edasiliikumisest hoolimata veel liiga hilja sõda võita, lubades, et lääne uus abi on teel.
"Ma tean, et toetuse tõsisel viibimisel on lahinguväljal tõsised tagajärjed..., kuid Ukraina võiduks ei ole veel liiga hilja," ütles Kiievis visiidil viibiv Stoltenberg ühisel pressikonverentsil Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.
Raketipatareide Patriot Ukrainasse üleviimise küsimus on praegu NATO jaoks esmatähtis, lisas Stoltenberg.
"Meie prioriteediks on Patriotide üleandmine," ütles ta.
Stoltenberg märkis, et peab oluliseks ka Ukrainal olemas olevate õhutõrjesüsteemide remonti. Teiseks mureks nimetas ta NATO liitlaste rakettide tarnimist Ukraina õhutõrjesüsteemidele.
NATO peasekretär rõhutas, et Ukraina ei vaja mitte ainult Patrioti, vaid ka muid süsteeme, näiteks NASAMS-it. "Vaja on kihilist õhutõrjesüsteemi," ütles Stoltenberg.
Vene rakett tabas Odessas elupiirkonda, hukkus neli inimest
Vene vägede rakett tappis neli ja vigastas vähemalt 28 inimest ja lõhkus elumaju ning tsiviiltaristut Odessas, teatasid kohalikud võimud. Kohalike teatel on puhkenud tulekahjud.
Ukraina õhuvägi oli varem andnud hoiatuse raskesti tabatava ballistilise raketi eest.
Zelenski kutsus üles õhutõrjerelvi kiiremini Ukrainale andma
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et elutähtsad USA relvad on hakanud tasapisi Ukrainasse jõudma, kuid relvasaadetised peaksid Ukrainasse jõudma kiiremini, sest Venemaa kasutab praegust olukorda võimalikult palju enda kasuks.
"Õigeaegne abi meie armeele. Ma ei näe pragu veel midagi positiivset. On varud, need saabuvad tasapisi, kuid see protsess peab muutuma kiiremaks," ütles ta.
"Vene armee üritab ära kasutada olukorda, kus me ootame varusid oma partneritelt. Ja see näitab, miks saadetiste saabumise kiirus määrab ära rinde stabiliseerimise, "lisas Zelenski.
Ukraina eitab ettevalmistusi rahuläbirääkimisteks Venemaaga
Ukraina väärteabe vastu võitlemise keskuse teatel ei vasta teave, et Ukraina valmistub väidetavalt alustama tänavu juunis Venemaaga rahuläbirääkimisi, tõele.
"Sellised sõnumid aitavad kaasa vaenlase katsetele külvata Ukraina ühiskonnas lüüasaamismeeleolu. Ärge laske end eksitada ja usaldage ainult kontrollitud teabeallikaid," teatas keskus esmaspäeval Telegramis.
Keskus märkis, et nende teeside levitamine võrgus manipuleerib Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski avaldusega, kes väitis, et maailma enamus peab sundima Venemaa rahule ja saab seda teha, nimelt juunis võib alata tee õiglase rahu poole.
"Jutt on Šveitsis toimuvast Ukraina rahuvalemi tippkohtumisest, millest saab eelseisva rahuprotsessi arutamise platvorm. Venemaa seal ei osale, seega ei ole juttu ka "rahu sõlmimisest"," selgitati sõnumis.
Moskva teatas Semenivka küla hõivamisest Ida-Ukrainas
Venemaa teatas esmaspäeval veel ühe Ukraina küla vallutamisest veebruaris Moskva kätte langenud Avdijivka linna lähedal Donetski oblastis.
Vene kaitseministeerium teatas, et on pealetungi jätkates vallutanud Semenivka küla.
Economist: Ukrainas intensiivistuvad mobilisatsioonimeetmed
Ukrainas ei ole rindel piisavalt võitlejaid ja seetõttu mobilisatsioonimeetmed intensiivistuvad. Samal ajal suureneb ajateenistusest kõrvalehoidjate arv, kirjutas esmaspäeval väljaanne Economist.
Eelkõige vestlesid väljaande ajakirjanikud mitme Odessa elanikuga.
Näiteks ütles baarmen Aleksander, et ei soovi oma oma majast lahkuda, sest kardab, et sõjavägi võib järgmisena tema uksele koputada.
"Võite lahkuda, aga see on üheotsapilet. Võid minna eesliinile, aga see võib olla ka üheotsapilet. Või siis jääda siia ja elada hirmus," räägib mees.
Ka 24-aastane Vladislav alustas sõda veendunud patrioodina. Esimestel kuudel jälgis mees teateid Venemaa julmuste kohta ja tundis suurt soovi võidelda. Siis hakkasid tema ringi mehed lahkuma – nad läksid itta rindejoonele. Sõbrad, sugulased, isa ja kasuisa – kõik said sõjaväelasteks.
Vladislav hakkas saama kohutavaid uudiseid sõja tegelikkusest ja laskemoonanappusest. Paljud tema sõbrad surid. Nüüd manitseb Vladislavi perekond teda sõjast eemale hoidma. Mees kuulab nende nõuandeid ja varjab end.
"See ei ole sellepärast, et ma kardaksin võidelda, vaid sellepärast, et ma tean, mis seal toimub," väitis mees.
Väljaanne märgib, et teine väljakutse on hiljutine mobilisatsiooni vanuse alampiiri langetamine 27-lt aastal 25-le aastale.
"See oli tungiv vajadus sõjaväe jaoks, kellel on raskusi rindejoone hoidmisega. Selle kõige olulisem säte on nõue, et kõik abikõlblikud mehed registreeruksid uude andmebaasi," kirjutas väljaanne.
ISW: Ukraina väed taandusid Avdijivka rindelõigul asuvatest asulatest
Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Ukraina väed taandusid Avdijivka rindelõigul asuvatest asulatest.
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindralpolkovnik Oleksandr Sõrskõi ütles juba pühapäeval, et Kiievi positsioon rindejoonel on halvenenud ning Venemaa on viimasel ajal edenenud lahingutandril mitmel pool. Sõrskõi sõnul taandusid Ukraina väed Berdõtšist ja Semenivkast. Üks Vene blogija väitis juba 27. aprillil, et Vene väed suutsid piirkonnas läbi murda ning võivad Berdõtšis asuvad Ukraina väed ümber piirata. Venemaa kaitseministeerium väitis veel 28. aprillil, et Vene väed vallutasid Novobahmutivka asula.
Venemaa jätkab kogu Donetski oblastis Ukraina positsioonide ründamist. Ukraina teatas esmaspäeval, et riigi väed lõid Donetski oblastis tagasi 55 Venemaa rünnakut.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1320 sõdurit
Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 467 470 (võrdlus eelmise päevaga +1320);
- tankid 7285 (+6);
- jalaväe lahingumasinad 14 007 (+16);
- suurtükisüsteemid 11 985 (+37);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1051 (+1);
- õhutõrjesüsteemid 778 (+2);
- lennukid 348 (+0);
- kopterid 325 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 9528 (+21);
- tiibraketid 2124 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 16 109 (+44);
- laevad / paadid 26 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- eritehnika 1974 (+3).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Marko Tooming
Allikas: BNS, ISW