Coop ise hindab oma käibe põhjal, et on Eesti toidu- ja esmatarbekaupade turul 23,5 suuruse osakaaluga jätkuvalt turuliider.

"Toidu- ja esmatarbekaupade sektoris kasvas käive Eestis tervikuna 2023. aastal 8,9 protsenti, samal ajal vähenes Eestis toidu müügimaht võrreldes varasema aastaga, samuti on pihta saanud eratarbimine," märkis Coop.

Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe Rainer Rohtla sõnul tulenes käibe kasv nii uute kaupluste avamisest kui ka püsiklientide aktiivsuse tõusust. Coop Eesti jaekaubanduse netokäive hõlmab 18 piirkondliku ühistu summeeritud netokäivet, mille moodustab 319 kaupluse müük üle Eesti.

"Eelmisel aastal rekonstrueerisid Coopi piirkondlikud ühistud 15 kauplust, sulgesid kolm ning avasid kolm uut kauplust. Sel aastal plaanivad Coopi ühistud ehitada viis uut kauplust vanade asemele, lisaks avada kaks täiesti uut kauplust, teha olulisi rekonstrueerimistöid kaheksas kaupluses ning lihtsamaid renoveerimistöid viies kaupluses. Seega on Coopi ühistud sel aastal ehitamas sisuliselt seitset uut kauplusehoonet ning rekonstrueerimas 13 Coopi kauplust," lisas Rohtla.

Ühistulise organisatsioonina ei maksa Coopi tarbijaühistud dividende, vaid investeerivad kogu kasumi tagasi kaubandusvõrgu arendamisse ja kogukondliku tähtsusega ettevõtmiste toetamisse Eestis. Lisaks plaanib Coop Eesti sel aastal ulatuslikult edasi investeerida uude püsikliendiprogrammi ja poeskäiku mugavamaks muutvatesse tehnoloogiatesse.

Coop Eestil on üks suurima liikmete arvuga püsikliendiprogramm. 2023. aasta lõpus oli kehtivaid Coopi kliendikaarte Säästukaart ja Säästukaart Pluss kasutuses suurusjärgus 700 000. Eelmisel aastal kasvas püsikliendiks registreeritud ja tehinguid teinud leibkondade arv kolme protsendi võrra ehk 420 000 leibkonnani.

Hetkel tegutseb Coop Eesti kaubamärgi all kokku 319 kauplust, mis on ligi pool kõigist toidukauplustest Eestis. Ühistulise organisatsioonina ei ole Coopil traditsioonilisi omanikke, vaid see kuulub ühistute liikmetele, keda 18 ühistul on kokku üle 60 000.