The Timesi kirjelduse kohaselt ei ole Biden suutnud nooremapoolseid valijaid oma poole kallutada ei algatustega leevendada nende õppelaenu võlakoormust ega ka aborditeemadega. Trumpi lihtsad sõnumid mõjuvad aga hingepaitavalt eriti noorematele valgetele meestele.

Times tõi välja, et nädalavahetusel avaldatud CNN-i küsitlustulemuste kohaselt jäi Biden nooremate kui 35-aastaste seas Trumpile alla suhtarvuga 51-40. Sama vahet näitas Fox Newsi märtsi keskel tehtud küsitlus alla 30-aastaste seas, kus Trump edestas Bidenit 18-punktiga.

Selline suundumus on demokraatide jaoks eriti murettekitav, sest nooremad valijad olid Bideni võidu jaoks 2020. aastal otsustava tähtsusega: küsitlused näitasid, et nad toetasid teda 59 protsendiga Trumpi 35 protsendi vastu.

The Times viitas, et võimuletulekust saadik on Biden püüdnud apelleerida noorte häältele, lubades neile föderaalse õppelaenu võla andeksandmist, kuid tema administratsiooni sammud nelja miljoni laenuvõtja võlgade kustutamiseks on jäänud ootustele palju alla.

2022. aastal saadeti 16 miljonile ameeriklasele e-kiri, milles öeldi, et Bideni administratsiooni koostatud skeemi alusel on neil õigus saada õppelaenu andeks, kuid ülemkohus lükkas selle tagasi. Selle asemel püüdis Biden olemasolevate programmide raames lihtsustada teatud rühmade, näiteks avaliku sektori töötajate ja puuetega laenuvõtjate jaoks võlgade andeksandmist. Tema administratsioon on seni heaks kiitnud umbes 144 miljardi dollari suuruse föderaalse õppelaenu tühistamise, mis moodustab üheksa protsenti 1,6 triljoni dollari suurusest föderaalse õppelaenu võlast. Vabariiklased on seda tegevust kirjeldanud kui räiget valimistoetust.

Samas süüdistavad demokraadid Trumpi algse leevendusskeemi hävitamises, väites, et tema määratud kolm konservatiivset kohtunikku kallutasid ülemkohtus tasakaalu, mis plaani tagasilükkamiseks ideoloogiliste joonte järgi lõhenes, häältega kuus konservatiivi kolme liberaali vastu.

Lõhe naiste ja meeste vahel

The Times märgib ka, et noored naised toetavad Bidenit palju tõenäolisemalt kui noored mehed. See on osaliselt tingitud ülemkohtu sammust tühistada 1973. aasta otsus Roe vs Wade, mis tagas abordi üldise juurdepääsuõiguse ja mis on naisi pahandanud. Abort on ülikoolilinnakutes muutunud suureks teemaks, kuid tundub, et see ei ole meeste jaoks nii oluline kui naissoost valijatele.

Sugudevaheline erinevus ilmneb veel ühes aspektis: küsitlejad ütlevad, et noori mehi ei häiri Trumpi räige esinemisstiil ja nad peavad tema ikonoklasmi isegi ligitõmbavaks.

Oma rolli mängivad ka sotsiaalmajanduslikud tegurid. 2000ndate alguses sündinud Z-põlvkonna uuringutest on selgunud, et nad tunnevad end vanemate inimeste heaks töötavast majandusest kõrvalejäänuna.

Samas tunnevad paljud noored valged mehed, et neid survestatakse liigselt selleks, et edendada naiste ja etniliste vähemuste võimalusi.

Jaanuaris kirjutas American Enterprise Institute'i Ameerika elu uuringukeskuse direktor Daniel Cox ajakirjas Business Insider: "Veel 2019. aastal ütles uuringufirma Pew andmeil vähem kui kolmandik noortest meestest, et nad seisid silmitsi diskrimineerimisega, kuid täna usuvad peaaegu pooled noortest meestest, et nad seisavad silmitsi vähemalt teatud diskrimineerimisega."

Uurimisorganisatsiooni PRRI 2020. aasta uuringus nõustusid pooled meestest väitega: "Tänapäeval näib ühiskond karistavat mehi lihtsalt selle eest, et nad käituvad nagu mehed."

Trump räägib nende meestega, Biden mitte

President Bideni meeskond on proovinud kõikvõimalikke trikke noorte meelitamiseks, näiteks kutsunud Valgesse Majja noori suunamudijaid ja lansseerinud meemi "Dark Brandon", mis kasutab tema konservatiivsete kriitikute loosungis "Let's go Brandon" kasutatavat halvustavat hüüdnime ja kujundanud sellest Bideni näoga superkangelase.

Kuid Bideni peamine probleem on see, et ta ei saa noorte valijatega tõhusalt rääkida - ta pole kunagi isegi proovinud neile oma Gaza poliitika kohta pöördumist teha, leiab The Times. Tema meeskond teab, et Bideni refleksiivne toetus Iisraelile on muutnud ta paljude nooremate ameeriklaste jaoks eemalepeletavaks ja seetõttu hoiavad nad teda lihtsalt mikrofonidest eemal.

Selline olukord muutuks, kui relvarahu, millest rääkida, hakkaks paistma saavutatav. Alles siis võib ta loota, et vaigistab ülikoolilinnakutes puhkenud meeleavaldused ja suudab tagasi tuua apaatsed valijad.

Vahepeal on aga tema vastasel – ekspresident Donald Trumpil – lihtne sõnum: ta lõpetab kõik sõjad. Trump on öelnud, et tema ajal poleks puhkenud ei Ukraina ega Gaza sõda ning et Biden ei suuda kumbagi lõpetada. Ükskõik kui lihtne see ka poleks, tundub see toimivat, tõdes The Times.