Kohtusite esmaspäeval Bolti esindajatega, et arutada ettevõtte tegevust Tallinna linnas. Millistest tulevikuplaanidest Bolti esindajad teile rääkisid? Milline on nende visioon, kuidas nad võiksid Tallinna linnas toimetada?

Eks nemad jätkavad ikkagi oma põhiäriga, mis nendel siin on. Sõidujagamine, Bolt Drive, tõukerattad, rattad.

Koostöökoht on see, et kui varem pargiti tõukerattad linnapildis igale poole, kuhu juhtus, siis transpordiametiga me oleme ära määranud kesklinnas need kohad, kuhu saab parkida. Seda tehti alguses katseprojektiga, aga see on igati ennast õigustanud ja ka Bolti esindajad ütlesid, et tegelikult see asi töötab, oluliselt nende klientide elu raskemaks ei tee, aga linnapilt on oluliselt parem. Nii nagu transpordiamet ja tõukerataste pakkujad on rääkinud, siis selle projektiga minnakse edasi. Neid markeeritud kohti tuleb linnas juurde erinevatesse linnaosadesse. See on peamine teema.

Koalitsioonileppesse on ka rattaringluse projekt sisse kirjutatud. See on ka kahtlemata huvitav koht, aga siin sai kohe öeldud, et lisaeelarve raames seda ei tee, me vaatame sellesse asja sisse uue eelarvega ehk järgneval aastal. Tõenäoliselt sügisel hakkame arutama, millised lahendused rattaringluse tekitamiseks oleks kõige paremad. On küsimus, kas linn hakkab seda ise tegema või on mõistlik siin erasektoriga koostöö.

Ligipääs selle teenuse pakkumisele peab olema ikkagi võrdne kõigi pakkujate vahel, ei saa keegi erikohtlemist.

Kõnniteele tõukeratast parkides tuleb nüüd jätta jalakäijale ruumi 1,5 meetrit. Kes ja kuidas seda kontrollima hakkab?

See on eeskätt nende samade ära märgitud aladega kesklinnas juba lahendatud. See on oluline põhjus, miks me edasi läheme selle projektiga. Märgime veel rohkem neid alasid ära, kus tõukeratta võtmine ja ärapanemine peaks toimuma.

Kui küsida, et kes kontrollib, siis see on liikluskorralduse teema. Nii mupol kui ka politseil on siin võimalik sekkuda.

Millised veel on teie hinnangul peamised renditõukside ja ka rendiautode kasutamisega seotud probleemid Tallinnas?

Mina otseselt ei soovi eraturgu reguleerima hakata. Isamaa on ikkagi parempoolne erakond. Kui on rendiautodega tegemist, millega tegelevad ju mitmed teenusepakkujad, kui on küsimus tõukerataste rendi pakkumistega,
millega jällegi tegelevad mitmed ettevõtted, siis olulist soovi neid täiendavalt reguleerima hakata ei ole.

Ütleme ausalt – transpordisektoris on oluliselt prioriteetsemad teemad, nii liinivõrgu uuendamine, veeremi uuendamine ja kahtlemata ka teised liikluskorralduslikud muutused. Võrreldes teiste tähtsate küsimustega ei ole lisareguleerimine kergliiklejate osas üks prioriteetidest. Meie prioriteet on ikkagi ühistransport ja liikluskorraldus üldisemas pildis.

Samas on pikalt olnud tegemist üsna reguleerimata asjaga. Või on nüüd piisavalt tehtud selleks, et mingi kord ikkagi oleks elektriliste tõukerataste kasutamisel Tallinna linnaruumis?

Kui me vaatame kasutust, siis sellega on oluliselt rohkem harjunud nii teised liiklejad kui ka tõukeratastega liiklejad. Ma arvan, et olukord on oluliselt viisakamaks läinud, kui siin mõned aastad tagasi oli. Üksteisega arvestamine on suurenenud. Statistiliselt on ka õnnetuste arv oluliselt väiksemaks läinud. Politsei initsiatiivil ju tehti neid kiiruspiirangu tsoone.

See on ka eraettevõtete endi huvides, et pilt oleks viisakas ka teiste liiklejate jaoks. Vastasel korral peabki regulatsioonidega sekkuma ja tegelikult lisabürokraatia tekitamine pole kellegi huvides.

Bolti juht Markus Villig rääkis viimases Vikerraadio saates "Reedene intervjuu", et kui teha vastavad muudatused ka üldises transpordisüsteemis, siis võiks Tallinna linna ära mahtuda kuni 20 000 Bolti rendiautot. Praegu on neid umbes 1000 ringis. Kuidas teie sellist visiooni kommenteerite?

Ma arvan, et see on tore, et ettevõtjatel on ambitsioonikad eesmärgid. Aga mis puutub minu kui transpordi abilinnapea nägemusse, siis ma arvan, et siia peavad ikkagi kõik liiklejad ära mahtuma ja kõigil peab hea olema.

Kui mõni ettevõtja näeb, et ta suudab oma teenusega õigustada seda, et inimesed omavad vähem isiklikku autot, siis heakene küll, aga see peab olema nende eraisikute oma vaba voli.

Hakata kedagi sundima, reguleerima, bürokraatiat juurde tekitama, see kindlasti ei ole minu eesmärk.

Milliste muudatustega ühistranspordis on Tallinnas plaanis edasi minna? Kas mingisugune põhjalikum liiniuuendus on veel ees seismas?

Jaa, on. Ütlen ka selle ära, et me uuendame päris palju veeremit. Ostame tramme juurde, uuendame kogu trollipargi ja ostame busse juurde.

Aga ka liinivõrgus on väga olulised muutused. Meil on transpordiametis valminud suurem liikuvusmudel, mille järgi pärast 30 aastat saame seda liinivõrku uuendada. Eelmise linnavalitsuse ajal tehti esimene etapp ära, kus muudeti kuut liini.

Hästi hea näide on liin number kaheksa, mille osas oli palju poleemikat. Alguses rahvale see ju ei meeldinud, sest iga muudatus toob kaasa alati vastureaktsioone. Aga kui me vaatame andmeid, siis number kaheksa kasutatavus on suurenenud 40 kuni 50 protsenti. Samal ajal maksumus ühe reisija kohta on vähenenud ligikaudu 40 protsenti. See on igati positiivne tulemus, mis tõestab ära, et liinimuudatused ja mudel, mis on liinimuudatuste aluseks, toimivad. Sama raha eest me saame pakkuda rohkem
ja paremat teenust. Me liigume etapi kaupa edasi sellega, et liinivõrku uuendada.

Te saite viimasel nädalal päris palju kriitikat seoses ettepanekutega, mis puudutavad liikluskorraldust. Eriti palju kriitikat pälvis teie mõte viia võimalusel liikluses jalakäijad maa alla, et tekitada autoliiklusele sujuvamalt ja mõnusamat kulgemist. Kuidas te sellesse kriitikasse suhtute? Kas tõesti tahate ikka jalakäijad maa alla saata?

Ma arvan, et linnapea võttis selle hästi kokku, et kui meie eesmärk on turvalisem ja sujuvam liikuvus, siis selle jaoks ongi kaks maailmavaatelist lähenemist. Üks on see, et vähendame autostumist, siin on erinevaid meetmeid, mõned on rohkem piitsaga. Teine on see, et teeme ristmikud eritasandiliseks.

Kes läheb mis tasandile, see ei ole minu valdkond, aga et tänased ristmikud saada kiiremaks ja ohutumaks, on võimalik eri tasanditel.

Need on kaks erinevat maailmavaadet, kuidas sama eesmärki täita. Pikas perspektiivis ongi kõige mõistlikum kombinatsioon mõlemast.

Nii et vabalt võiks ka autod maa alla viia?

Jah. Seal on lihtsalt mure selles, et tee ristlõige on oluliselt lühem kui pikilõige. Siin on hinna küsimus, see on see murekoht.