Iisraeli kaitsevägi andis Rafah elanikele lendlehtede, telefonisõnumite ning sotsiaalmeedia abil teada, et nad peaks turvalisuse huvides linna idaosast lahkuma. Seda pärast Kairos peetud rahukõneluste nurjumist ning kui Hamas ründas piiripunkti, mille kaudu Iisrael Gazasse humanitaarabi saatis.

"Me tuvastasime hoiatavad märgid sellest, et Hamas ei kavatse meiega sõlmida mitte mingit vaherahu. See tähendab, et me alustame rünnakuga Rafah'le
ja kogu Gaza sektorile lähimas tulevikus," ütles Iisraeli kaitseminister Yoav Gallant.

Paljud palestiinlased on Rafah'sse sõja eest pagenud, nüüd ütlevad sealsed elanikud, et neil ei ole enam kuhugi edasi minna.

"Iisrael ütles inimestele, et nad läheks Rafah'sse ja et see on turvaline piirkond. Praegu nad ütlevad, et me läheks Rafah´st ära. Kuhu inimesed minna saavad? Kuhu kõik need inimmassid lähevad? 1,5 miljonit või 2 miljonit tsiviilisikut, kuhu nad lähevad? Kas nad peaks merre minema? Kuhu need inimesed lähevad pärast seda kui nad ütlesid siin on turvaline? Nad tahavad genotsiidi, me saime sellest nii aru," rääkis kodust pagenud palestiinlane Abu Ahmed.

Iisrael on Rafah vastu korraldanud mitmeid õhurünnakuid, pühapäeval sai ühes sellises rünnakus kohalike sõnul surma kuus inimest.

"Ma olin kodus ning minu ja nende vahel oli vaid 500 meetrit. Me kuulsime plahvatust ja peale seda öeldi meile, et Abu Saba al-Attari maja sai pihta.
Me läksime ja nägime, et see oli saanud löögi. Jumal hoia. Kas neid inimesi otsis sõjavägi? Muidugi nad olid tagaotsitavad. Nad olid tüdrukud, naised, imikud ja lapsed. Neid kõik otsib Iisraeli armee taga," rääkis hukkunu isa Khaled Al-Afifi.

Lääneriigid on üritanud veenda Iisraelit Rafaht mitte ründama. See toob vaid rohkem surma ja näljahäda kordas ka täna Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borell. Iisrael samas ütleb, et 1,4 miljoni elanikuga Rafah on Hamasi viimane kindlus.