Viljandi kutsekool sattus riigi rahastusmudeli tõttu raskustesse

Valdavalt päevasele kutseõppele ja erivajadustega inimeste koolitamisele panustav Viljandi kutseõppekeskus on sattunud raskustesse, sest kutsekoolide riiklik rahastamismudel soosib õpetamist kaugõppes. Kool on sunnitud vastuvõttu vähendama ja osa õpetajaid koondama.
Haridus- ja teadusministeerium lubab aasta lõpuks kutsekoolide rahastamismudeli ümber teha, samuti on plaanis lõpetada erialade asjatu dubleerimine.
Viljandi kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus ütles, et kooli omanik ehk riik pole 2020. aastast saadik kooli rahastamist suurendanud, mistõttu on kool elanud kokkuhoiurežiimil.
Peamise probleemina näeb Loodus seda, et kutsekoolide rahastamismudel ei arvesta koolide eripära.
"Me oleme kool, kus õpetatakse hästi palju neid, kes käivad iga päev koolis ja kuna riigis kehtiv rahastusmudel soosib kaugõppijat, siis me oleme tõesti sattunud raskustesse. Me oleme selline kool, kus on suhteliselt palju ka erivajadusega õppijaid. Aga põhipõhjus on tõenäoliselt ikkagi selles, et seesama rahastusmudel meie koolile näiteks eraldas sel aastal kooli haldamiseks sama õpilaste arvu juures 130 000 eurot vähem kui 2020. aastal," selgitas Loodus.
Looduse sõnul tuleks hakata kutseharidust rahastama samade mallide järgi, nagu seda tehakse üldhariduskoolis ehk siis õppekavapõhiselt.
"Õppekava on selline dokument, kus on kirjas, kui palju tunde tuleb anda, milliseid tunde tuleb anda, kui suured on õppegrupid. Kui me läheksime sellele süsteemile, siis tõenäoliselt ka meie koolil täna probleeme ei oleks," ütles Loodus.
Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse reformi juht Triin Laasi-Õige ütles, et koos Viljandi kutseõppekeskuse murede lahendamisega tuleb ümber mõtestada kogu Eesti kutsehariduse rahastamine. Samuti tuleb välja töötada koolidevaheline selge vastutusvaldkondade jaotus, et vältida asjatut erialade dubleerimist.
Laasi nentis, et mõnda eriala õpetatakse Eestis täna 15 või 16 koolis, selle asemel võiks aga neid koole olla kaheksa kuni kümme, nii et regionaalselt oleks Eesti kaetud.
"Õpetada pudistatult väga väikeste õpperühmadega taristurohked erialasid, siin ei ole tasuvust ja siit hakkab ka hargnema koolide toimetulematus. Me oleme andnud lubaduse, et me selle kalendriaasta lõpuks töötame välja uue rahastamismudeli. Me oleme viimase kahe nädala jooksul kokku saanud põhimõtteliselt kõikide Eesti suuremate eriala- või tööandjate liitudega, et nendega läbi rääkida ka võimalik erialade õpetamise plaan. Ja maikuus me arutame seda nüüd juba ka koolidega," rääkis Laasi-Õige.
Uute õpilaste vastuvõtt Viljandi kutseõppekeskuses on alanud. Direktor Tarmo Loodus ütles, et kool samas mahus jätkata ei saa, ees seisavad kärped ja koondamised.
"Täna on kolmemiljonilise eelarve juures meil kohustus pool miljonit kokku hoida, mis tähendab, et me vähendame vastuvõtte, vähendame õppetöö mahte. Kindlasti tulevad meil veel koondamised. Viljandi kutseõppekeskus sellel sügisel 700, 800 õpilasega ilmselt ei jätka ja kui selline rahastusmudel jätkub, siis on trend kahanemisele," rääkis Loodus.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi