Sõja 805. päev: Borrell kutsus tugevdama Ukraina õhukaitset

Vene väed alustasid kolmapäeva varahommikul ulatuslikku raketi- ja droonirünnakut Ukraina linnade vastu, õhujõudude teatel kasutasid okupandid Shahed-tüüpi droone ning nii ballistilisi kui tiibrakette. Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell kutsus üles tugevdama Ukraina õhutõrjevõimekust.
Oluline kolmapäeval, 8. mail kell 22.30:
- Ukraina peastaap: Vene väed tegid päeva jooksul ligi 60 raketirünnakut;
- Ukraina parlament hääletas vangide mobilisatsiooni eelnõu poolt;
- Venemaa teatas veel kahe Ukraina küla vallutamisest;
- Josep Borrell kutsus üles tugevdama Ukraina õhutõrjevõimekust;
- Venemaa ründab Ukrainat taas rakettide ja droonidega;
- Venemaa on asunud moderniseerima oma tiibrakette Kh-101 (Vene tähistus: X-101).
- Okupeeritud Luhanskis süttis rünnaku järel naftabaas;
- Zelenski hoiatas viivituste eest sõjalises abis.
Ukraina peastaap: Vene väed tegid päeva jooksul ligi 60 raketirünnakut
Ukraina armee peastaap teatas kolmapäevaõhtuses ülevaates, et Vene väed tegid päeva jooksul Ukraina sõdurite positsioonide ja asustatud paikade vastu 59 raketi- ja 55 õhurünnakut. Lisaks ründasid Vene väed 84 korral mitmikraketiheitjatest.
Peastaap lisas, et rünnakutes sai ka tsiviilelanikke vigastada ning purustusi sai tsiviiltaristu, sealhulgas energeetikasektoris.
Ukraina lisas, et riigi õhujõud ja raketiüksused ründasid Vene vägede kolme õhutõrjesüsteemi, kaht suurtükivarustust ning kaheksat ala, kus Vene sõjaväelased paiknevad.
Ukraina parlament hääletas vangide mobilisatsiooni eelnõu poolt
Ukraina parlament hääletas kolmapäeval seaduseelnõu poolt, mis lubab osal vangidest relvajõududes võidelda, ütlesid saadikud.
"Parlament hääletas vangide vabatahtliku mobilisatsiooni eelnõu poolt. See seaduseelnõu annab võimaluse teatud kategooria vangidele, kes avaldavad soovi oma riiki kaitsta, kaitseväega ühineda," ütles president Volodõmõr Zelenski erakonna juht Olena Šuliak.
Jõustumiseks peavad seadusele alla kirjutama ülemraada esimees ja president.
Sõjaväkke võtmise taotlust ei saa esitada vangid, kes on süüdi mõistetud seksuaalvägivallas, kahe või enama inimese tapmises või raskes korruptsioonis. Samuti ei saa seda teha vangi mõistetud endised kõrged ametnikud, ütles Šuliak.
Taotluse saavad esitada ainult need vangid, kes vabaneksid vähem kui kolme aasta jooksul, lisas ta.
Venemaa on värvanud vange võitlema rindel alates sõja esimestest päevadest.
Ukraina ülemraada kiitis kolmapäeval heaks president Volodõmõr Zelenski seadlused sõjaseisukorra ja üldmobilisatsiooni pikendamise kohta alates 14. maist 90 päeva võrra. See on alates 24. veebruarist 2022 Ukraina parlamendi 11. otsus sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni kohta.
Venemaa teatas veel kahe Ukraina küla vallutamisest
Vene väed vallutasid veel kaks Ukraina rindeküla, ühe neist Harkivi oblastis, kust Vene väed kahe aasta eest tagasi löödi, teatas kaitseministeerium.
Vene armee "vabastas Kõslivka küla Harkivi oblastis ja Novokalõnove Donetski rahvavabariigis", ütles ministeerium.
Kõslivka asub Kupjanskist 20 kilomeetri kaugusel, Novokalõnove jääb aga umbes 10 kilomeetrit veebruaris Vene vägede kätte langenud Avdijivkast põhja poole.
Ukraina ametnikud kardavad, et Venemaa valmistub uueks pealetungiks kirdes, kasutades ära Ukraina vägede tõsist laskemoonapuudust.
Vene kaitseministeerium teatas kolmapäeval ka kättemaksurünnakutest Ukraina energia- ja sõjaväerajatistele. "Vastuseks Kiievi režiimi katsele purustada Venemaa energiarajatisi tegid Vene föderatsiooni relvajõud täna hommikul rühmarünnaku Ukraina energiarajatistele ja sõjatööstuskompleksi ettevõtetele," ütles ministeerium.
Borrell kutsus tõhustama Ukraina õhukaitset
Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell kutsus üles tugevdama Ukraina õhutõrjevõimekust.
"Möödunud ööl korraldas Venemaa järjekordse massiivse rünnaku Ukraina tsiviiltaristule, mis lisandub juba nii pikale sõjakuritegude nimekirjale. Ukraina vajab hädasti adekvaatset õhukaitset," kirjutas Borrell kolmapäeval sotsiaalmeediakanalis X (varasema nimega Twitter).
Last night Russia launched another massive attack against Ukrainian civilian infrastructure, adding to the long list of its war crimes. Ukraine urgently needs adequate air defence systems. It'll be priority at the FAC Defence, together w/ putting in motion the UA Assistance Fund.
— Josep Borrell Fontelles (@JosepBorrellF) May 8, 2024
Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja sõnul saab Ukraina õhukaitse tugevdamine kaitseministrite osalusel toimuvas järgmises välissuhete nõukogus, seda koos Ukraina abifondi käivitamisega.
Ukraina väljaande Jevropieskaja Pravda andmeil tulistasid Vene relvajõud ööl vastu kolmapäeva Ukraina energiataristu piha Lvivi, Võnnitsja, Poltaava, Kirovogradi, Zaporižžja ning Ivano-Frankivski ovblastis 55 raketti ja 20 Iraani päritolu kamikaze-drooni.
Briti luure: Venemaa võttis relvastusse raketi Kh-101 uuendatud versiooni
Venemaa on seoses sellega, et Ukraina õhukaitse suudab enne sihtmärgini jõudmist maha võtta suure osa väljatulistatud Vene rakette, asunud moderniseerima oma tiibrakette Kh-101 (Vene tähistus: X-101).
Tõenäoliselt varustasid Vene relvajõud need tiibraketid täiendava lõhkeaine kogusega, kuid see vähendas nende laskeulatust, kirjutas Ühendkuningriigi sõjaväeluure oma igapäevases lühiülevaates sõja käigu kohta.
"See viimane modifikatsioon vähendas tõenäoliselt Kh-101 lennuulatust poole võrra," märkis luure.
Postituses märgitakse, et Venemaa sõjavägi on võtnud kasutusse vanemad raketid, kuna uute varud on ammendunud.
Briti kaitseministeeriumi teatel ei vaja venelased Ukraina ründamiseks nende rakettide maksimaalset lennuulatust, kuid teise lõhkepea paigaldamine peaks suurendama sihtmärgi kahjustamise ulatust.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine – 08 May 2024.
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) May 8, 2024
Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/tt0vmm88pL #StandWithUkraine pic.twitter.com/Mfg47ZDg86
"On tõenäoline, et see muudab süsteemi vähem kaitstud sihtmärkide tabamisel tõhusamaks," öeldakse kokkuvõttes.
Ööl vastu kolmapäeva ründasid Vene väed Ukrainat pommituslennukitelt Tu-95 välja tulistatud 45 tiibraketiga Kh-101/Kh-555 ning lisaks kümne muu raketiga, millest 35 tõi Ukraina õhukaitse enne sihtmärgini jõudmist alla.
Venemaa ründas Ukrainat taas rakettide ja droonidega
Vene väed alustasid kolmapäeva varahommikul ulatuslikku raketi- ja droonirünnakut Ukraina linnade vastu, õhujõudude teatel kasutavad okupandid Shahed-tüüpi droone ning nii ballistilisi kui tiibrakette, vahendas Kyiv Independent.
Ukraina õhujõudude teatel tulistasid nad ööl vastu kolmapäeval alla 59 drooni ja raketti. Kokku kasutas vaenlane 76 õhurünnakuvahendit, 55 raketti ja 21 ründedrooni.
Rünnaku sihtmärgiks olid Ukraina energiarajatised. Vähemalt kolm inimest sai kannatada, kaks Kiievi ümbruses ja üks riigi keskosas Kirovohradi oblastis.
Ukraina meedia teatel oli kohaliku aja järgi kella viie paiku hommikul k

uulda mitmeid plahvatusi Zaporižžja ja Ivano-Frankivski oblastis.
Vene väed on viimasel ajal hoogustanud rünnakuid Ukraina energiarajatistele, põhjustades eletrikatkestusi paljudes piirkondades.
"Vaenlane ei ole loobunud plaanist Ukraina valgusest ilma jätta. Järjekordne massiivne rünnak meie energiatööstusele!" ütles energiaminister Herman Haluštšenko.
Ukraina suurima eraenergiaoperaatori DTEK andmetel sai öistes rünnakutes tõsiselt kannatada vähemalt kolm soojuselektrijaama.
See oli pooleteise kuu jooksul viies rünnak firma energiarajatistele, teatas DTEK.
Rumeenia on valmis arutama Patrioti saatmist Ukrainale
Rumeenia on avatud arutama võimalust saata Ukrainasse õhutõrjesüsteem Patriot, vahendas Kyiv Independent teisipäeval president Klaus Iohannise sõnu.
Iohannis ütles Washingtonis pärast kohtumist USA presidendi Joe Bideniga, et arutab seda küsimust oma kõrgeima kaitsenõukoguga.
"Viimastel nädalatel on arutletud selle üle, kes saab Patrioti süsteeme Ukrainasse saata," ütles Iohannis.
Okupeeritud Luhanskis süttis rünnaku järel naftabaas
Venemaa poolt okupeeritud Luhanskis kärgatasid teisipäeva hilisõhtul võimsad plahvatused. Kremli-meelne kuberner Leonid Passetšnik ütles, et Ukraina tulistatud ATACMS-raketid tabasid kohalikku naftabaasi.
Passetšnik lisas hiljem, et viis naftabaasi töötajat said vigastada ja toimetati haiglasse, kahjustada said elektriliinid, lähiümbruse majades oli osaliselt kadunud elekter ning põles kõrgsurve gaasitorustik.
"Väidetavalt korraldati rünnak Luhanski naftabaasile lääne tüüpi ATACMS-i rakettidega," kirjutas Passetšnik.
Ukraina ametnikud ei kommenteerinud väiteid, mida ei saa sõltumatult kontrollida.
Zelenski hoiatas viivituste eest sõjalises abis
Ukraina ja Venemaa rinde kuumimad suunad on praegu Pokrovsk, Kurahhovsk, Kramatorsk, Lõmani, Vremivka ja Kupjansk, vahendas portaal Unian teisipäeval president Volodõmõr Zelenski sõnu sotsiaalmeedias.
"Teeme kõik, et tugevdada isikoosseisu ja anda Ukrainale lahingutes rohkem jõudu. Tänan kõiki maailmas, kes meid aitavad. Tänan kõiki juhte, kes tõesti oma sõna peavad ja täidavad kokkulepitut: kõik relvastuse ja laskemoona paketid on nüüd Ukrainale äärmiselt olulised," lausus Zelenskõi.
Praegune aeg määrab terve aasta – nii lahingutes kui väljaõppes kui ka toetuses. Igasugune viivitus praegu – relvade või laskemoona või meie brigaadide komplekteerimise osas – läheb liiga kalliks maksma kõigile maailmas, kes tõesti tahavad Venemaa eest kaitset," ütles Zelenski.
President tänas kõiki Ukraina sõdureid, samuti avaldas erilist tänu 55. eraldiseisva suurtükiväebrigaadi "Zaporižžja Sitš" sõduritele.
Õhtul teatas Ukraina relvajõudude peastaap, et viimase ööpäeva jooksul toimus rindel 64 lahingkokkupõrget. Ainuüksi Avdijivka suunal lõi Ukraina kaitsevägi tagasi 18 Venemaa rünnakut.
Samuti andsid Vene okupandid õhulööke Ukraina relvajõdude positsioonide ja asulate pihta ning ründasid neid rakettidega.
Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 970 sõdurit
Ukraina relvajõudude kolmapäeva hommikul esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:. Kolmapäevase drooni- ja raketirünnaku täielikud andmed puuduvad.
- elavjõud umbes 477 430 (võrdlus eelmise päevaga +970);
- tankid 7418 (+13);
- jalaväe lahingumasinad 14 246 (+19);
- suurtükisüsteemid 12 317 (+30);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1057 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 792 (+1);
- lennukid 349 (+0);
- kopterid 325 (+0);
- strateegilised ja taktikalised droonid 9728 (+11);
- tiibraketid 2151 (+2);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 16 549 (+40);
- laevad / paadid 26 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- eritehnika 2019 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Mait Ots, Merili Nael
Allikas: The Kyiv Independent/Ukrainska Pravda/BNS