Sõja 806. päev: Ukraina korraldas ka teise droonirünnaku Vene naftarajatisele
Ukraina relvajõud korraldasid ööl vastu neljapäeva droonirünnaku Venemaal Krasnodari krais asuvale naftabaasile, milles sai kahjustada mitu kütusemahutit. Päeval tabas droon Baškortostanis asuvat naftakeemiatehast, mis oleks kaugeim punkt, mida Ukraina droon on tabanud.
Oluline neljapäeval, 9. mail kell 22.35:
- Ukraina ründas ja süütas Vene naftabaasi Krasnodari krais Anapa lähistel;
- Pistorius: liitlased tarnivad Ukrainale veel kolm HIMARS-it;
- USA kaitseministri sõnul on liiga vara hinnata USA abipaketi mõju Ukrainale lahinguväljal;
- Euroopa Parlamendi juht ärgitas Kiievis Euroopat toetust suurendama;
Droonilöök tabas naftakeemiatehast Baškiirias
Neljapäeva lõunal tabas droon Venemaal Baškortostanis asuvat naftakeemiatehast. Kui tegemist on Ukraina drooniga oleks see seni kõige kaugemale Venemaa territooriumile ulatunud Ukraina rünnak.
"Täna kella 13 paiku tabas droon Salavati linna tööstuspiirkonda, misjärel kerkis suitsusammas ettevõtte Gazprom Neftehim Salavat ühe seadme lähistelt, teatas Baškortostani vabariigi juht Radi Habirov sotsiaalmeediakanalis Telegram.
Tema sõnul jätkab ettevõte praegu tööd tavarežiimis.
"Praegu tegutsevad sündmuskohal tuletõrje ja jõuametite esindaja. Kui selguvad täpsemad asjaolud, siis teavitame nendest, lisas Habirov.
Gazprom Neftehim Salavati tehases toimub nafta ümbertöötlemise täistsükkel ja selles toodetakse bensiini, diislikütust, petrooleumi, surugaasi, teisi naftatooteid, plaste, polüetüleeni, polüstüreeni, ammoniaaki, karbamiidi.
/1.Drone attack on the Russian oil refinery "Salavatnefteorgsintez" which is located 1300km from the frontline is reported.
— Special Kherson Cat (@bayraktar_1love) May 9, 2024
As Russian media say: "A fire started on the territory of the plant. According to preliminary data, no victims." pic.twitter.com/CdnXhF9o4e
Ukraina sõja käiku jälgiva sotsiaalmeediakonto Special Kherson Cat andmeil on 1300 kilomeetri kaugusel rindejoonest toimunud droonirünnak kõige kaugem Ukraina korraldatud rünnak Venemaa territooriumil. Varasem kaugusrekord oli Nižnekamski naftarafineerimistehast ja droonitehast tabanud rünnak, mis jääb rindejoonest 1100-1150 kilomeetri kaugusele.
Ukraina ründas naftabaasi Krasnodari krais
"Ööl vastu neljapäeva korraldas kuritegelik Kiievi režiim droonirünnaku tsiviilobjektile – Anapa lähedal Jurovka külas asuvale naftabaasile. Umbes kuus drooni võeti maha, aga mõned neist kukkusid baasi territooriumile, mille tagajärjel puhkes tulekahju ja mitu mahutit sai viga," teatasid Krasnodari krai võimud neljapäeva varahommikul.
Sotsiaalmeedia teatel lendas naftabaasi suunas seitse drooni.
Krasnodar Territory, Russia ❗
— LX (@LXSummer1) May 9, 2024
Boom Bavovna
Happy May 9th Tonight drones attacked an oil depot in the Krasnodar region. According to residents of the village of Yurovka near Anapa, the attack on the nearest oil depot began at about two in the morning and is still… pic.twitter.com/8GIRFMuvBC
Esialgsetel andmetel ükski inimene rünnakus viga ei saanud.
Põlengut saabus kustutama 62 tuletõrjujat koos 20 erineva masinaga.
Töid juhatab Anapa linnapea Vassili Švets.
Ukraina on juba alates sügisest korraldanud rünnakuid Venemaa nafta ümbertöötlemistehastele ja kütusebaasidele, püüdes nii kahjustada Ukrainas sõdivate Vene vägede varustamist ning vähendada toormeekspordist Venemaale laekuvat tulu, mida see saaks sõja huvides ära kasutada.
Pistorius: liitlased tarnivad Ukrainale veel kolm HIMARS-it
Lääneliitlased tarnivad Ukrainale veel kolm raketilaskesüsteemi HIMARS, ütles Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius neljapäeval.
"Need tulevad USA relvajõudude varudest ja nende eest maksame meie," lisas ta pärast kohtumist USA kaitseministri Lloyd Austiniga Washingtonis.
HIMARS on veokile paigaldatud raketiheitja, mis tulistab kiiresti välja mitu juhitavat raketti. HIMARS-i jaoks Ukrainale tarnitavate rakettide ulatus on kuni 80 kilomeetrit.
Vene kubernerid väitsid, et Ukraina rünnaku tõttu hukkus kaks inimest
Venemaa piiriäärsetes külades hukkus Ukraina mürsutules neljapäeval kaks inimest, teatasid rünnaku all olnud oblastite kubernerid sotsiaalmeediapostitustes.
Ukraina piiril asuvas Tjotkino külas hukkus otsetabamuse saanud elumajas kohalik elanik, kirjutas Kurski oblasti kuberner Roman Starovoit Telegramis.
Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov aga kirjutas, et Novaja Tavolžanka külas tappis Ukraina mürsk naise.
Euroopa Parlamendi juht ärgitas Kiievis Euroopat toetust suurendama
Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola kutsus neljapäeval Euroopat üles jätkama Ukrainale lubatud abi ja suurendama toetust sõjast räsitud riigile.
Metsola viibis Kiievis Euroopa päeval, et kohtuda Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, kes kiitis Euroopa jõupingutusi, kuid ütles, et Venemaa on kasutanud viivitusi abis, et lahinguväljal edeneda.
"Me oleme valusalt teadlikud, et Ukraina vajab hädasti rohkem varustust ja õhutõrjesüsteeme, et end agressori eest kaitsta," ütles Metsola.
Ukraina ametnikud ja sõdurid on korduvalt hoiatanud, et neil napib kolmandat aastat jätkuvas sõjas laskemoona, et kaitsta end jätkuvate Venemaa rünnakute eest.
"Meie, eurooplased, peame tegutsema, peame võtma vastutuse, peame tugevdama oma toetust," ütles Metsola.
Euroopa Liidu liikmesriigid jõudsid kolmapäeval põhimõttelisele kokkuleppele plaanis kasutada külmutatud Vene keskpanga varadest saadavat tulu Ukraina relvastamiseks, teatasid ametnikud.
Zelenski ja Metsola andsid pressikonverentsi Kiievis ajal, mil Venemaa tähistas Nõukogude Liidu võitu Natsi-Saksamaa üle teises maailmasõjas.
Konverentsi lõpus kõlas õhuhäire.
"See on (Venemaa) tõeline suhtumine rahusse. Nende tõeline suhtumine natsismivastasesse võitlusse," ütles Zelenski.
Ukraina plaanib hakata vange sõjaväkke värbama
Ajaleht The Times kirjutab, et Ukraina plaanib hakata värbama vange oma sõjaväkke, et täiendada nii oma armee ridu. Kiiev muretseb üha rohkem, et Venemaa võib lähiajal alustada pealetungi.
Ukraina parlament kiitis kolmapäeval heaks eelnõu. Selle kohaselt vabastatakse tingimisi need vangid, kes otsustavad liituda relvajõududega. Selle skeemi alusel vabastatakse aga ainult need vangid, kelle kelle karistusest on jäänud ära kanda vähem kui kolm aastat
Ukraina justiitsministri asetäitja ütles eelmisel kuul, et sellise skeemi raames võib armeega liituda ligi 26 000 vangi. Armeega ei tohi liituda need vangid, kes on mõistetud süüdi vägistamises, seksuaalvägivallas, eriti ulatuslikus korruptsioonis ning rohkem kui kahe inimese mõrvamises.
"Pole saladus, et meie vaenlasel on palju ressursse ja seetõttu peaksime kasutama kõiki olemasolevaid võimalusi, et võidelda agressiooni vastu. Mõned neist inimestest on motiveeritud ja isamaalised kodanikud, kes on valmis end lahinguväljal ühiskonna ees lunastama," seisab seadusandluses.
Venemaa on värvanud vange võitlema rindel alates sõja esimestest päevadest.
Artikkel: Ukraina droonirünnakud Vene naftarajatistele on mõjusamad kui lääne sanktsioonid
Ukraina droonirünnakud Vene naftatöötlemistehastele avaldavad Venemaale negatiivsemat mõju kui lääneriikide kehtestatud sanktsioonid, öeldakse kolmapäeval ajakirjas Foreign Affairs ilmunud artiklis, mida vahendas portaal Ukrinform.
Kuigi USA presidendi Joe Bideni administratsioon on rünnakuid kritiseerinud kartes, et rünnakud tõstavad nafta hinda maailmaturul, on Foreign Affairsi autorite hinnangul Washingtoni kriitika vale: rünnakud naftatöötlemistehaste vastu ei avalda ülemaailmsetele energiaturgudele sellist mõju, mida Ühendriigid kardavad.
"Need rünnakud vähendavad Venemaa võimet muuta oma nafta kasutatavateks toodeteks; need ei mõjuta nafta kogust, mida ta suudab ammutada või eksportida," öeldakse artiklis, mis kannab pealkirja "Miks peaks Ukraina jätkama Venemaa naftatöötlemistehaste ründamist".
Tegelikult on Venemaa kodumaise rafineerimisvõimsuse vähenemise tõttu hoopis sunnitud eksportima rohkem oma toornaftat, mitte vähem, surudes sellega maailmaturu hinnad pigem alla kui üles. Ka näitavad andmed, et Venemaa ettevõtted on juba hakanud müüma rohkem rafineerimata naftat välismaale.
Seetõttu seni, kuni rünnakud piirduvad Venemaa rafineerimistehastega, ei tõsta need tõenäoliselt nafta hinda lääne tarbijate jaoks. Ometi võivad nad endiselt valu tekitada Venemaal, kus rafineeritud naftatoodete, nagu bensiin ja diislikütus, hinnad on hakanud tõusma.
Kokku on Ukraina alates oktoobrist korraldanud Venemaa rafineerimistehastele vähemalt 20 õhurünnakut. Ukraina julgeolekuametnikud on teatanud, et rünnakute eesmärk on katkestada Venemaa sõjaväe kütusetarned ja kärpida eksporditulusid, mida Kreml oma sõjategevuse rahastamiseks kasutab.
Märtsi lõpuks oli Ukraina hävitanud umbes 14 protsenti Venemaa naftatöötlemisvõimsusest ja sundinud Venemaa valitsust kehtestama kuueks kuuks bensiini ekspordikeelu. Maailma üks suurimaid naftatootjaid impordib nüüd bensiini, seisab artiklis.
"Kiiev peab võitma, kus saab, ja kampaania Venemaa naftatöötlemisvõime hävitamiseks toob Ukrainale kasu piiratud riskiga," öeldakse Foreign Affairsi artiklis.
Ukraina on seni koondanud rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele, mitte naftaväljadele ega toornafta ekspordi infrastruktuurile. Ukraina löögid on andnud olulise löögi Venemaa rafineerimisvõimsusele, hävitades sellest kuni 900 000 barrelit päevas.
Ümbertöötlustehaste remont on aeglane ja kulukas, osaliselt seetõttu, et tabamuse saanud tehaste seadmed, kus nafta destilleeritakse selle koostisosadeks, on suured ja keerulised, mille projekteerimine ja ehitamine võtab aastaid, ja osaliselt ka seetõttu, et lääne sanktsioonid takistavad Venemaa ettevõtete juurdepääsu selleks vajalikele varuosadele ja tehnoloogiatele.
Väljaanne märgib ka, et Venemaa nafta ladustamisvõimsus on piiratud ning kui rafineerimistehas hävib või saab kahjustada, ei saa ekstraheeritud toornaftat lihtsalt hilisemaks kasutamiseks varuda. See jätab Venemaa tootjatele vaid kaks võimalust: suurendada toornafta eksporti või sulgeda puuraugud ja vähendada tootmist. Mõlemad variandid on Venemaale valusad, kuid ekspordi suurendamine on vähem valus kui kaevandamise vähendamine.
Artiklis öeldakse, et kui Venemaa otsustab ekspordi suurendamise asemel puuraugud sulgeda, tõuseb nafta ülemaailmne hind tõepoolest – seda tulemust püüab Bideni administratsioon vältida. Kuid Venemaa seisaks siis silmitsi rafineeritud toodete veelgi järsema hinnatõusuga.
Viimaste kuude andmed kinnitavad, et ootuspäraselt ekspordib Venemaa rohkem toornaftat, samal ajal kui rafineeritud kütuste eksport on jõudnud ajaloolise madalaima tasemeni.
Artikli autorid rõhutasid, et Ukraina löögid Venemaa naftatöötlemistehastele teevad nüüd seda, mida sanktsioonide režiim pole teinud: "Ilma ülemaailmset energiavarustust kahjustamata või hindu tõstmata söövad rünnakud Venemaa tulusid ja piiravad Venemaa võimet muuta toornafta kütuseks, mida vajavad tema tankid ja lennukid."
Samal ajal näib ebatõenäoline, et Ukraina löögid Venemaa naftatöötlemistehastele konflikti laiendaks, ütlevad artikli autorid. Arvestades tema pikaajalist ja palju laiemat kampaaniat Ukraina energiainfrastruktuuri hävitamiseks, on Venemaal vähemalt raske eskaleerida. Selle asemel, et ähvardada eskalatsiooniga vastuseks Ukraina löökidele, on Kreml kippunud nende mõju pisendama, et olukord vähem piinlik paistaks.
"Ainuüksi Venemaa rafineerimistehaste vastu suunatud löögid ei sunni Moskvat kapituleeruma, kuid muudavad sõja Venemaa jaoks raskemaks ja kallimaks – ja kui mitte midagi muud, siis kui läbirääkimiste aeg kätte jõuab, võivad need Kremli järeleandmistele sundida," seisis artiklis.
Zelenski nimetas kaitseväe endise ülema Zalužnõi suursaadikuks ÜK-s
Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas neljapäeval presidendi määrusega riigi relvajõudude endise ülema Valeri Zalužnõi (50) suursaadikuks Ühendkuningriigis.
Zalužnõi juhtis Ukraina kaitseväge alates Venemaa täiemahulisest invasioonist 24. veebruaril 2022 kuni Zelenski ta tänavu veebruaris ametist tagandas. Kolmapäeval vabastas president Zalužnõi tervislikele põhjustele viidates sõjaväest.
Venemaa väitel vigastas Ukraina õhurünnak Belgorodile kaheksat inimest
Ukraina korraldatud õhurünnakus Venemaa Belgorodi oblastile sai vigastada kaheksa inimest ning kahjustada mitu elumaja ja autot, ütles neljapäeval Ukrainaga piirneva oblasti kuberner.
Vigastatute hulgas on 11-aastane tüdruk, kes viidi haiglasse, teatas kuberner Vjatšeslav Gladkov sõnumirakenduses Telegram.
Belgorodi linnas sai õhurünnakus kannatada 34 korterit 19 kortermajas, samuti umbes 30 autot, lisas Gladkov.
Venemaa teatas Ukraina õhusihtmärkide hävitamisest
Venemaa õhutõrjesüsteemid hävitasid neljapäeval 15 süsteemist RM-70 Vampir välja lastud reaktiivmürsku ja kuus drooni, teatas Venemaa kaitseministeerium.
Kolm drooni tulistati alla ka Venemaa Kurski oblasti kohal ja kaks Brjanski oblasti kohal, öeldi ministeeriumi teates sõnumirakenduses Telegram.
Kõik need oblastid piirnevad Ukrainaga.
Austini sõnul on vara hinnata USA viimase abipaketi mõju Ukrainale
USA kaitseminister Lloyd Austin ütles kolmapäeval, et on liiga vara hinnata USA abipaketi mõju Ukrainale lahinguväljal.
Austini sõnul vajab Kiiev aega, et osa eraldatud võimekustest täielikult kätte saada ja kasutusele võtta.
"Me eelistasime [anda] selliseid kriitiliselt olulisi asju nagu õhutõrjesüsteemid ja suurtükiväe laskemoon," ütles kindral väljaandele Ameerika Hääl.
Austin märkis, et kuna Pentagon pidi ootama rahastamise heakskiitu USA kongressis, siis tehti ettevalmistusi abi kiireks toimetamiseks ja Ukraina toetamiseks.
Austin tõi ühtlasi välja, et räägib kord nädalas oma Ukraina kolleegi Rustem Umeroviga, et hoida kriitilised vajadused kontrolli all.
"Aega on raske tagasi saada, kuid ma arvan, et ilma selle abita oleks Ukrainal väga raske end venelaste eest kaitsta," sõnas USA kaitseminister.
Pentagoni juht tõi samuti välja, et Iraani ja Põhja-Korea abi võimaldas Venemaal pärast Ukraina relvajõududelt saadud valusaid kaotusi jalule tõusta.
"Mingil hetkel kandis Venemaa Ukraina ja tema relvajõudude tegevuse tõttu märkimisväärseid kaotusi. Nad tekitasid Venemaa vägedele olulisi ja raskeid kaotusi ning hävitasid suurel hulgal nende tehnikat. Nägime ka, kuidas Venemaa meelitas Põhja-Koread ja Iraani. Põhja-Korea pakkus palju laskemoona ja rakette ning Iraani tarnitud droonid aitasid tõesti. Venemaa jaoks hakkas tänu abile olukord lahinguväljal muutuma," seletas Austin.
Minister on veendunud, et ilma Hiina abita poleks Venemaa suutnud oma sõjatööstust jalule saada ja toodangut suurendada.
"Ilma Iraani, Põhja-Korea ja Hiina abita poleks olukord tõenäoliselt muutunud sellisel määral. Seega kasutame õigeid kanaleid, et rõhutada oma tõsist muret Hiina ja teiste pärast, kes sellist tuge pakuvad," lisas Austin.
Admiral Bauer: lääne toetuse vähenemine mõjutas olukorda rindel
Lääneriikide relvaabi vähenemine Ukrainale mõjutas olukorda rindel ja sundis tema vägesid taanduma, tunnistas NATO sõjalise komitee esimees, Hollandi admiral Rob Bauer.
Samas rõhutas Bauer, et Ukraina taganemine ei ole olnud pöördumatute tagajärgedega ning ta suudab siiski veel sõja Vene agressori vastu võita.
"Ukraina [abistamiseks] pole veel hilja. Venelased on saavutanud edu, aga see on küllaltki piiratud ega ole strateegiline," rääkis ta usutluses Belgia telekanalile VRT.
"Kõige tähtsam on, et me jätkaksime abi saatmist. Aga mida kauem sõda kestab, seda keerulisemaks see muutub. Paljud riigid saadavad juba kaks aastat relvi ja laskemoona omaenese varudest, aga need ei ole ka lõputud," rääkis ta.
Tema sõnul saab sellises olukorras teha kahte asja: kaevata veelgi sügavamalt oma varusid ning nõuda kaitsetööstuselt kiiremat ja suuremamahulist tootmist.
Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 1300 sõdurit
Ukraina relvajõudude neljapäeva hommikul esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 478 730 (võrdlus eelmise päevaga +1300);
- tankid 7429 (+11);
- jalaväe lahingumasinad 14 281 (+35);
- suurtükisüsteemid 12 340 (+23);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1058 (+1);
- õhutõrjesüsteemid 793 (+1);
- lennukid 349 (+0);
- kopterid 325 (+0);
- strateegilised ja taktikalised droonid 9775 (+47);
- tiibraketid 2192 (+41);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 16 618 (+69);
- laevad / paadid 26 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- eritehnika 2027 (+8).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots, Karl Kivil
Allikas: Interfax, Ukrinform, BNS, liga.net, The Times, The Kyiv Independent
