Naftatöösturid usuvad, et Bideni administratsiooni poolt kehtestatud regulatiivsed piirangud hävitavad lõpuks nende sektori, vahendas Financial Times. 

"See on halvim energiapoliitika, mida ma kunagi näinud olen. Ja ma olen energeetikaga tegelenud 40 aastat, kogu oma karjääri," rääkis energiafirma Elevation Resources tegevjuht Steve Pruett. 

Bideni administratsioon seadis kliimamuutuste vastu võitlemise oma poliitika keskseks teemaks ning lubas USA naftatööstusele päitsed pähe panna. Biden kehtestas keskkonnaeeskirjad, mis ulatuvad ohustatud liikide kaitsmisest metaani lekete piiramiseni. Hiljuti otsustas Biden peatada uute veeldatud maagaasi (LNG) eksporditerminalide ehituse lubade väljastamise. Tegemist oli tagasilöögiga USA kildagaasi tööstusele. 

Paljud valijad leiavad, et Washington oleks pidanud juba ammu sellised piirangud kehtestama. Samas Texase osariigis asuvas Permi naftabasseinis pole sellised piirangud populaarsed. Piirkonnas toodetakse ligi 6,1 miljonit barrelit päevas. Isegi Kuveit ja Iraak toodavad vähem naftat.

Tänu sellele piirkonnale tõusis USA maailma suurimaks naftatootjaks, sealsed ärimehed mängivad riigi poliitikas tähtsat rolli. Ka Bushide perekond nautis Texase naftamagnaatide toetust, nüüd pöörasid ärimehed pilgu taas Trumpi poole. 

Naftamagnaadid toetasid varem Trumpi vabariiklastest rivaale, nüüd annetavad nad raha Trumpi kampaaniale.  Trumpi kampaania on naftatööstuselt saanud juba ligi seitse miljonit dollarit. Näiteks Harold Hamm, üks Bideni teravamaid kriitikuid, toetas alguses Haley kampaaniat. Nüüd rahastab ta Trumpi tagasivalimiskampaaniat ja annetas 200 000 dollarit. 

Novembris toimuvad USA presidendivalimised. Küsitluste põhjal on valimiste eel tõusnud üheks kõige olulisemaks teemaks riigi majandus. Mõlemad kandidaadid pööravad nüüd ka energiapoliitikale üha rohkem tähelepanu. 

Trump lubab valimiskampaanias, et toob energiahinnad alla ning tahab naftaparunitele anda äriajamiseks vabamad käed. Selline jutt meeldib ka töösturitele, kes muretsevad, et regulatiivsed piirangud võivad kapitali naftasektorist minema peletada. 

"Biden lubas kampaania ajal, et kavatseb lõpetada naftatööstuse ning ta teebki seda. See administratsioon on kehtestanud nafta- ja gaasitööstuse vastu üle 200 meetme," rääkis Permi naftabasseini tootjate liidu asepresident Stephen Robertson.

Samas Bideni riiklik kliimanõunik Ali Zaidi ütles, et Washington pole tööstusele sõda kuulutanud. Tema sõnul on administratsiooni fookuses heitkogused ja nende vähendamine. 

"Ülemaailmne konsensus on selline, et maailm peab sel kümnendil kiirendama fossiilkütustest loobumist ja peab seda tegevust jätkama ka järgnevatel aastakümnetel," rääkis Ali Zaidi. 

Venemaa sissetung Ukrainasse lõi aga kaardid segamini. Kuigi Biden lubas kliimamuutustega tegeleda, tõusis USA naftatoodang 2023. aastal rekordtasemele. Riigi suurimad naftafirmad teenisid eelmisel aastal 313 miljardit puhastulu, ehk ligi kolm korda rohkem kui Trumpi administratsiooni ajal. 

"Bideni esimese ametiaja üks suuremaid irooniaid on see, et ta lubas tegeleda kliimamuutustega ning teha muudatusi naftapoliitikas, kuid selle esimese ametiaja jooksul on tootmine kasvanud," ütles konsultatsioonifirma Enverus juht Andrew Gillick. 

Naftagigantide äriedu tekitab USA-s nüüd üha suuremat rahulolematust. Biden rääkis juba 2022. aastal, et naftahiiglane Exxon teenib rohkem raha kui jumal. Valimiste lähenedes on presidendi ja naftaparunite vahelised pinged taas esile kerkinud. Ärimehed väidavad taas, et uued reeglid kahjustavad tootmisvõimekust ning õõnestavad nii USA energiajulgeolekut.