Oluline 11. mail kell 20.40:

- Ukraina tulistas Donetski oblastis alla Venemaa ründelennuki Su-25;

- ISW: Venemaa strateegiline eesmärk ei ole praegu Harkiv vallutada;

- Ööpäeva jooksul oli Harkivi oblastis üheksa rünnakut;

- Venemaa teatas kuue küla vallutamisest Ida-Ukrainas;

- Kirby: Venemaa võib lähinädalatel mõningaid edusamme saavutada.

Zelenski: Harkivi oblastis käivad lahingud seitsme piiriküla juures

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul on laupäeval Harkivi oblastis käinud lahingud seitsme piiriäärse küla ümber.

President nimetas eriti pingeliseks olukorda aga Donetski oblastis. "Olukord Donetski oblastis püsib eriti pingeline, eelkõige Pokrovskõi suunal," sõnas ta.

Ukraina tulistas Donetski oblastis alla Venemaa ründelennuki Su-25

Ukraina armee 110. eraldiseisev mehhaniseeritud brigaad teatas, et tulistas Avdijivka suunal alla Venemaa ründelennuki Su-25.

"Vene lennukite allakukkumine jätkub. Taas suurepärane töö 110. brigaadi õhutõrjelaskuritelt. Täna sai järjekordne Su-25 pihta. Okupeerijad ei ole ikka veel aru saanud, et meie taevas lendamisel pole mõtet. Nad kukuvad jätkuvalt alla."

Nädal tagasi, 4. mail teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et 110. brigaad lasi Donetski oblastis alla samuti Vene Su-25 lennuki.

ISW: Venemaa strateegiline eesmärk ei ole praegu Harkiv vallutada

Ameerika sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul pole piisavalt tõendeid selle kohta, et Vene väed on asunud rünnakule Harkivi vallutamiseks, küll aga võib okupantidel olla üks teine eesmärk, vahendas Unian.

ISW reede hilisõhtul avaldatud aruande kohaselt on Venemaa alustanud pealetungioperatsioone piki Harkivi oblasti piiri, et meelitada ja koondada Ukraina vägesid sellel teljel, mis omakorda tekitab Vene vägedele võimaluse liikuda edasi Ida-Ukraina teistesse piirkondadesse.

ISW andmetel alustasid Vene okupandid 10. mai hommikul pealetungioperatsiooni piki Vene-Ukraina piiri Harkivi oblasti põhjaosas ja saavutasid märkimisväärseid taktikalisi edusamme.

Tõenäoliselt on sissetungijad Harkivi oblasti põhjaosas alustanud piiratud eesmärkidega ründeoperatsiooni, mille kaugem eesmärk on saavutada strateegiline efekt – et Ukraina suunaks oma väed ja varustuse ära teistest Ida-Ukraina rinde kriitilistest sektoritest, kirjutab ISW.

Praegu on Vene väed alustanud piirkonnas kahte piiratud operatsiooni: üks käib Harkivist põhja pool Lõptsi suunas ja teine ​​Harkivist kirdes Voltšanski lähedal.

Ukraina kaitseministeeriumi teatel püüdsid teadmata arvukusega Venemaa relvastatud rünnakugrupid Voltšanski lähedal Ukraina kaitsest läbi murda.

NASA 10. mai vaatlusandmed näitavad, et Striletša, Krasne, Pilna ja Borõsivka ümbruses käisid tõenäoliselt tugevad lahingud.

Reuters teatas kõrgele Ukraina sõjaväeallikale viidates, et Vene väed on Voltšanski lähedal vähemalt kilomeetri võrra edasi tunginud. ISW märgib, et ei ole näinud piisavalt tõendeid, et lahingutegevuse kulgu täpsemalt hinnata. 

Analüütikud prognoosivad, et Vene väed kasutavad tõenäoliselt lähipäevil oma taktikalist platsdarmi Harkivi oblasti põhjaosas, et alustada rünnakut eesmärgiga suunata Ukraina väed eemale Belgorodi piirialast.

ISW hinnangul ei viita Vene vägede piiratud jõupingutused praegu sellele, et nad viivad läbi ulatuslikku pealetungioperatsiooni Harkivi piiramiseks ning vallutamiseks.

Venemaa teatas kuue küla vallutamisest Ida-Ukrainas

Venemaa kaitseministeerium teatas laupäeval, et nende väed võtsid Ida-Ukrainas oma kontrolli alla kuus küla.

Ministeerium teatas, et Vene väed on "vabastanud" Borõsivka, Ohirtseve, Pletenivka, Pilna ja Striletša külad Harkivi oblastis Venemaa piiri lähedal ning Keramiki küla Donetski oblastis.

Ukraina ametnike sõnul on Vene vägi on teinud piirialal, kust nad ligi kaks aastat tagasi välja tõrjuti, väikesi edusamme.

Harkivi ümbrusest evakueeriti ligi 2000 inimest

Viimase ööpäeva jooksul evakueeriti Harkivi oblastis 1775 tsiviilisikut oma kodudest seoses Venemaa rünnakutega piirkonnas, teatas kuberner Oleh Sõniehubov laupäeval.

Sõniehubovi 11. mai hommikuaruande kohaselt oli Harkivist kagus asuvast Tšuhuivi rajoonist evakueeritud 1048 inimest. Veel 440 inimest evakueeriti Harkivi linna edelast ja kirdes asuvast Harkivi rajoonist ning 12 inimest Harkivist loodes asuvast Bohoduhhivi rajoonist. Vabatahtlikud evakueerisid piirkonnast veel 275 inimest, ütles Sõniehubov.

Pärast meedias avaldatud väiteid, et Vene väed on vallutanud neli piiril asuvat küla, ütles Sõniehubov reedel, et piirialadel vaenutegevus jätkub, kuid seni pole maad kaotatud.

Ööpäeva jooksul oli Harkivi oblastis üheksa rünnakut

Vene väed ründasid viimase ööpäeva jooksul Ukrainat kaheksas rindejoone piirkonnas, teatas Ukraina relvajõudude peastaap 11. mail.

President Volodõmõr Zelenski kinnitas 10. mail varasemaid teateid, et Venemaa viib Harkivi oblastis läbi uusi pealetungioperatsioone, avades rinde teise piirkonna rasketele lahingutele.

Kindralstaap teatas, et Ukraina väed tõrjusid viimase ööpäeva jooksul Harkivi oblastis üheksa rünnakut.

Raport viitas, et kõige raskemad lahingud toimusid rinde Avdiivka piirkonnas, kus Ukraina väed tõrjusid 24 rünnakut, järgnes Bahmuti lõik, kus Ukraina väed tõrjusid 18 rünnakut.

Kindralstaabi aruande kohaselt oli 10. mail kogu rindejoonel 104 lahingutegevust.

Rohkem kui 120 asulat Tšernigivi, Sumõ, Harkivi, Luganski, Donetski, Zaporižžja, Dnipropetrovski, Hersoni ja Mõkolaivi oblastites sattus suurtükitule alla ning Venemaa andis 108 õhulööki, teatas kindralstaap.

Kirby: Washington töötab ööpäevaringselt, et tarnida Ukrainasse moona

Ukraina kaitseministeerium teatas reedel, et Vene väed alustasid läbimurdmiskatset Harkivi oblastis. Ukraina president Volodõmor Zelenski kinnitas hiljem, et Venemaa viib piirkonnas läbi uusi pealetungioperatsioone.

USA riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby ütles, et Washington töötab ööpäevaringselt, et tarnida Ukrainasse kaitsevarustust.

Kirby ütles ka, et Venemaa võib lähinädalatel mõningaid edusamme saavutada, kuid läbimurded on ebatõenäolised, kuna USA abi sissevool aitab Ukrainal rünnakutele vastu seista, vahendas AFP.

USA president Joe Biden andis 10. mail loa anda Kiievile 400 miljoni dollari suurune sõjalise abi pakett, mis sisaldab suurtükimürske, õhutõrjerakette, soomusmasinaid ja muud laskemoona.

"Kindlasti on võimalik, et venelased valmistuvad Harkivile suuremaks rünnakuks," ütles Kirby, viidates märkidele, mis näitavad, et Venemaa näib valmistuvat kasutama linna suunal kaugtuld.