"Keskpanga 2022. majandusaasta jäi samuti nulli, kuid siis sai Eesti Pank intressimäärade järsu tõusu tagajärjel üle 150 miljoni euro kahjumit oma väärtpaberiportfellilt," teatas Eesti Pank esmaspäeval. "Selle kahjumi katmiseks võttis keskpank 2022. aastal kasutusele varasemate aastate kasumite arvelt finantsriskide katmiseks loodud puhvrid."

Eesti Pank teenis 2023. aastal oma investeeringutelt turuhindades mõõdetuna tulu 98 miljonit eurot, samal ajal kui raamatupidamislik kasum investeeringutelt ulatus 39 miljoni euroni. Vahe tuleb sellest, et raamatupidamise reeglite järgi ei arvestata teenitud tuluna veel müümata väärtpaberite hinna tõusu.

Lisaks teenis Eesti Pank 2023. aastal 52,5 miljonit eurot euroala keskpankade ühistest rahapoliitilistest tehingutest. Peale selle sai keskpank ligi 25 miljonit eurot raamatupidamislikku tulu oma kroonieraldise reservi märkimisväärsest vähendamisest. See reserv on mõeldud Eesti kroonide vahetamise kohustuse katteks.

"Vahetatavate Eesti kroonide summad on olnud viimastel aastatel väikesed ja vähenevad igal aastal, kuna inimesed on kroone mälestuseks jätnud ja osa kroonidest on ka hävinenud. Raamatupidamisreeglite kohaselt tuleb seetõttu kroonide vahetamise kohustuse tagamiseks mõeldud reservi vähendada. Eesti Pank jätkab kroonide vahetamist eurodeks ja seda tähtajatult," selgitas keskpank teates.

Kevadel tehtud otsusega taastas Eesti Pank olulises osas eelmisel aastal kasutusele võetud riskieraldiste puhvri, suunates sinna 87,2 miljonit eurot. Kokku ulatub Eesti Panga omakapital 2023. aasta lõpu seisuga enam kui 660 miljoni euroni.

"Eesti Panga tegevus on finantsiliselt tugevatel alustel. Keskpanga finantstulemused võivad küll läbi aastate olla heitlikud, aga kokkuvõttes oleme suutnud hoida kapitali taset, mis on vajalik Eesti Panga enam kui 14 miljardi euroni ulatuvast bilansist tulenevate finantsriskide katteks," ütles keskpanga president Madis Müller.

"Turgude arvamus, et baasintressimäärad enam ei tõuse, kergitas 2023. aasta lõpus nii aktsiate kui ka võlakirjade hindu, tänu millele teenis Eesti Pank varade investeerimiselt kasumit. Inves- teerimisportfellilt teenitud tulu oli aasta lõpu seisuga 98 miljonit eurot, mis on viimase aja suurim," kirjutas Müller aruandes.

"Meie finantsvara on endiselt paigutatud kvaliteetsetesse väärtpaberitesse. Aasta lõpu seisuga oli Eesti Pangal investeerimisvarasid kahe miljardi euro väärtuses, mis on umbes viie protsendi Eesti sisemajanduse kogutoodangust," lisas Müller.

Euroala keskpangana on ka Eesti Panga põhiülesanne hinnatõusu ohjeldada. Euroopa Keskpank teeb oma rahapoliitilisi otsuseid selleks, et tagada euroalal stabiilne ja aeglane hinnatõus.

Euroala hiljutise väga kiire hinnatõusu pidurdamiseks tõstis Euroopa Keskpanga nõukogu järsult intressimäärasid. Nende otsuste kõrvalmõjuna said paljud euroala keskpangad 2022. aastal kahjumit.

"Kuna euroala keskpankade põhiülesanne on ohjeldada hinnatõusu, on kasumi teenimine nende jaoks teisejärguline, saagu nad kasumit investeerimisest või muudest tegevustest. Üldise lähenemisena üritavad keskpangad luua endale piisavalt suuri rahalisi puhvreid, et katta võimalikke kahjumeid," selgitas Eesti Pank.

Eesti Panga investeerimisvarad olid 2023. aasta lõpu seisuga paigutatud valda- valt võlakirjadesse; osa neist ka arenenud riikide aktsiaturgudele. Võlakirjaportfelli suurus oli aasta lõpus 1,794 miljardit eurot ja aktsiaportfelli suurus 237 miljonit eurot. Võlakirjaportfelli moodustasid USA, Austraalia, Kanada ja Ühendkuningriigi riigivõlakirjad. "Aktsiainvesteeringuid on tehtud pea- miselt riskide hajutamiseks, aga ka selleks, et teenida lisatulu," selgub aruandest.

Lisaks on Eesti keskpangal 15,4 miljoni euro väärtuses kulda.

"Kulda on Eesti Pangal kokku 256,6 kilogrammi ehk 8250 untsi ning seda on Eesti Pank säilitanud pigem ajaloolistel kui finantsilistel põhjustel. Taasiseseisvumisaja algul müüdi suurem osa Eesti Panga kullavarudest, et soetada selle asemel võlakirju, mis võimaldasid reservidega seatud eesmärke paremini täita," seisab aruandes.

Eesti Panga töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale oli 2023. aastal 229,5 töötajat (2022. aastal 229,5 töötajat).  Personalikulu kokku kasvas 12,35 miljonilt eurolt 14 miljonile eurole.

Keskpanga halduskulu kasvas 7,3 miljonilt eurolt 7,8 miljonile.