Plaani nimetu autori sõnul "ei jää muud üle, kui teha suuri jõupingutusi, et rajada sõjalised keskused, mis oleksid baasiks erioperatsioonidele, suudavad tugevdada vastupanujõude sõjaliselt, diplomaatiliselt ja moraalselt. Seetõttu soovitame luua välismaal julgeolekuharu, mis oleks tulevikus võimeline läbi viima luure- ja sõjalisi operatsioone", vahendas väljaanne The Times.

Dokumentides on sätestatud kolmeaastane plaan, mille eesmärk on "luua sõjaväelisi rakukesi ja turvamaju paljudes riikides", millele järgneb "rakukeste väljaõpe ning ... sabotaaži ja atentaatide praktiline planeerimine". Tapmiste sihtmärkidena on mainitud Iisraeli välisluureagentuuri Mossad ohvitsere ja komandöre ning "mõjukaid iisraellasi". Plaanis mainitakse ka Iisraeli mereväe laevade sabotaaži ja pantvangivõtmist.

Plaan sisaldab üksikasju rahastuse ja inimeste kohta, kes saadetakse Türki baasi rajama. Pole siiski selge, kas plaan oli käivitatud juba enne Hamasi rünnakut Iisraelile 7. oktoobril, mille peamiseks initsiaatoriks peetakse Hamasi liidrit Yahya Sinwarit ja kas rakukesed on Türgis juba moodustatud.

Gazas sõja käivitanud 7. oktoobri rünnakutes hukkus umbes 1200 iisraellast ja üle 200 võeti pantvangi. Türgi valitsus on Hamasi häälekalt toetanud, nimetades seda "vabastusrühmituseks" ja taunides Iisraeli tegevust väites, et selle sõjalises vasturünnakus Hamasi hävitamiseks on Gazas hukkunud üle 35 000 palestiinlase.

Türgi president Recep Tayyip Erdogan ütles pühapäeval, et Iisraeli peaminister Benyamin Netanyahu "on jõudnud tasemele, mis muudaks Hitleri oma genotsiidimeetoditega kadedaks". Erdogan ütles ka, et Türgi haiglates on ravil üle 1000 Hamasi liikme ja kordas oma seisukohta, et Hamas on vastupanuliikumine.

Aprillis kohtus välismaal paguluses elav Hamasi poliitiline juht Ismail Haniyeh Istanbulis avalikult Erdoganiga. Vaatamata sellistele kohtumistele ja Palestiina rühmitusele antud loale Istanbulis oma esindus säilitada, on Erdogan rõhutanud, et Hamas ei korralda terrorioperatsioone Türgist ega Türgis. Luureallikad usuvad, et NATO liikmena on Türgi kindlalt selle vastu, et riik muutuks Hamasi sõjaliseks baasiks, hoolimata Ankara avalikust toetusest selle poliitilistele liidritele, märkis The Times.

Kui 2020. aastal kirjutas The Times, et Türgist on saanud Hamasi kübersõjaoperatsioonide baas, nõudsid Türgi võimud sellise tegevuse lõpetamist. Viimasel ajal on piir Hamasi poliitilise ja sõjalise tiiva vahel hägustunud. Zaher Jabarin, kes tegeleb Hamasi rahastamisega väljaspool Gazat, asub Istanbulis.