"Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) puudujääk suurenes märtsi lõpuks 424 miljoni euroni peamiselt tulumaksutagastuste tõttu, mida märtsis maksti ca 210 miljoni euro ulatuses. Samas oli puudujääk aasta varasema perioodiga võrreldes 47 miljoni euro võrra väiksem," ütles fiskaalpoliitika osakonna analüütik Helin Kütt.

"Sellele aitasid kaasa riigieelarve kulude kasvu aeglustumine, aga samuti maksutulud, mis on esimeses kvartalis kasvanud oodatust kiiremini (+7,4% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga). Maksutulude kasvu vedas juriidilise isiku tulumaks, mida on kolme kuuga laekunud 25,5 protsenti rohkem. Oluline osa sellest laekus Riigimetsa Majandamise Keskuse jaotatud kasumilt. Erasektori jaotatud kasumi tulumaksu kasv tuli peamiselt pankadelt," selgitas Kütt.

Keskmisest kiirema kasvuga oli ka käibemaksu laekumine tulenevalt maksumäära tõusust 20 protsendilt 22 protsendile.

"Seevastu mittemaksuliste tulude laekumine jäi eelmisele aastale alla peamiselt CO2 ühikuhinna langusest tulenevale CO2 tulude laekumise vähenemisele," märkis Kütt.

Kohalikud omavalitsused jõudsid märtsi lõpuks 16 miljoni euro suuruse ülejäägini, mis oli samas eelmise aasta algusega võrreldes 18 miljoni euro võrra väiksem ja seda vaatamata füüsilise isiku tulumaksu 10 protsendilisele kasvule.   

Riigieelarveliste asutuste kogukulu ulatus märtsis 1,365 miljardi euroni, suurenedes eelneva aasta märtsiga võrreldes 56,2 miljonit eurot ehk 4,3 protsenti.

Sotsiaaltoetused kasvasid aastaga 29,2 miljoni euro võrra ning mille kasvu vedasid vanaduspensionid.

Tööjõukuludeks kasutas riik märtsis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 11,2 miljonit eurot rohkem, mis teeb tööjõukulude aastaseks kasvutempoks 10,8 protsenti.

"Riigisektori palgakulude kasvu vedajateks oli märtsis õpetajate palgafondi kasv," ütles Kütt. "Lisaks suurendab tööjõukulusid ajateenistusse võetavate kutsealuste arvu suurendamine ja kõrgeimate riigiteenistujate ametipalkade kasv seadusest tulenevalt."

Finantskulud on alates 2022. aasta oktoobrist järjepidevalt suurenenud seoses 10-aastase võlakirja emissiooni ja EURIBOR-i tõusuga. 2024. aasta märtsi finantskulud olid 12,9 miljoni euro võrra ehk 2,3 korda suuremad kui eelneval aastal samal ajal.

Tänavu esimeses kvartalis on maksutulu kasvanud võrreldes eelmise aasta sama ajaga 7,4 protsenti, kvartali lõpuks oli tasutud maksu- ja tolliametile 3,1 miljardit eurot makse. Võrreldes aasta algusega maksutulu kasv märtsis aeglustus.