Kui heita pilk kinnisvaraportaalide uusarenduste rubriiki, on näha, et arendajad teevad klientide leidmiseks suuri jõupingutusi, pakkudes neile erinevaid hüvesid. Nii on mõnel korteril hinna sees köök, teisel jahutus, parkimiskoht või panipaik ning leidub ka elupindu, mille ostjale pakutakse sisustamiseks 5000 eurot või 15 000 euro suurust kliendipäeva allahindlust.

Äripäev kirjutas kolmapäeval, et kinnisvaraarendaja YIT langetas arendajate üldisele käekirjale mitteomaselt kõigi oma uute korterite hinda 16 protsenti, et hoogustada Tallinna ja Tartu arendusobjektide valmiskorterite müüki.

YIT Eesti juht Mark Mihhailenko ütles ERR-ile, et kampaania põhjuseks on kevadperiood.

"Kevad on teatavasti hea aeg kortereid soetada ja [tahame] puhtalt selle laineharja pealt purjetada ja turu potentsiaalset aktiivsust ära kasutada," põhjendas ta.

Mihhailenko tõdes, et müük pole seni olnud olematu, kuid nad tahavad seda elavdada ja kortereid pole mõtet liiga kaua seisvana hoida, vaid teha ruumi järgmistele arendustele.

"Jääk ei ole tänapäeval nii suur, nagu ta võis olla 15 aastat tagasi neil hirmsatel masuaastatel. Praegu on valmis ja müümata suurusjärk 70 korterit," lausus Mihhailenko.

Merko Kodude juhatuse liige Indrek Tarto ütles, et YIT puhul on ennekõike tegu ilusa pealkirjaga kampaaniaga.

"Kõik arendajad teevad erinevaid kampaaniaid, aga nemad on saanud kõige rohkem kõlapinda," märkis ta.

Tarto hinnangul ei tähenda ühe ettevõtte allahindlus, et sellele järgneksid üleüldised suured välkmüügid ja suured allahindluskampaaniad ka teistelt arendajatelt.

"Kindlasti on need kampaaniad seotud konkreetsete asukohtade ja toodetega. Mingit üleüldist asja ei saa rääkida, võib-olla on kuskil turul väga palju tooteid ja siis on seal vaja midagi ette võtta," lausus ta.

Arendajate king pigistab ennekõike Haaberstis

Haabersti piirkonnas on väga palju uusarendusi, nende seas ka YIT omad ning Tarto sõnul on seal kindlasti kõige enam seisvat kaupa, millest turuosalised erinevate kampaaniatega üritavad lahti saada.

"Sõltub ka kindlasti arendajatest, kes on paremini finantsiliselt varustatud ja majandatud, neil pole selliseid asju vaja ette võtta. Aga väiksemad ja need, kes on suurema laenusurve all, võivad seda teha," lisas Tarto.

Haaberstis müüb kortereid ka Liven, mille tegevjuht Andero Laur ütles, et YIT hinnad olid varem naabruses asuvate arenduste omadest palju kallimad ja nüüdse hinnalangetuse järel sarnanevad need konkurentide pakutavaga.

"Nad korrigeerisid hinnad turu tasemele, see on hea kampaania, saab palju tähelepanu," tõdes ta. "Neile toob see kindlasti kliente, sest enne olid nad teistega võrreldes kallid ja siis on kliente väga raske leida. Kui hinnad on konkurentidega samal tasemel, siis on lootust."

Laur kinnitas, et Haaberstis on suure pakkumise tõttu keerulisem kortereid müüa, sest nende hulk ületab tunduvalt nõudlust. Seda, kui palju on Liven oma kortereid keskmiselt alla hinnanud, on Lauri sõnul keeruline öelda, sest see sõltub baasist – kui olla võrreldes muude arendustega palju kallim, peab tegema ka suuremaid allahindlusi, samas ei ole see vajalik, kui hinnatase on juba mõistlik.

"Liven on seal piirkonnas mitu korda viimase pooleteise aasta jooksul hindu korrigeerinud," kinnitas ta. "Hinnad on konkurentsivõimelised ja müügid toimuvad."

YIT Eesti juht nimetas keerulisima kohana samuti Haaberstit. Ta tõdes, et kuna see piirkond on uutest arendustest üsna pungil, siis on kliendid hästi valivad.

"Haabersti on piirkond, kus on kortereid võib-olla hetkel liiga palju saada. Aga mujal tundub, et kallima otsa korterid hetkel müüvad," lisas Mihhailenko, kelle hinnangul on kinnisvaraturus hindade osas praeguseks saavuatud stabiilsus – näha pole ei märkimisväärset langust ega ka tõusu.

Indrek Tarto ütles, et inimesed on praegu kindlasti hinnatundlikud, aga kodu ostes on lisaks hinnale tähtis siiski ka asukoht, infrastruktuur, ligipääsetavus, ümbrus ja muud aspektid. Ta ennustas, et YIT kampaania toob paljud inimesed kortereid vaatama, aga kui palju neist kaubaks läheb, on raske prognoosida.

Seda, et YIT hinnalangetus oleks avang suurematele muutustele kinnisvaraturul, Tarto ei usu. Ta märkis, et praegu ollakse mõnevõrra teistsuguses olukorras kui eelmise suure majanduskriisi ajal, sest pankadel pole palju hapusid laene.

"Seda enam, et asjad liiguvad ikkagi paremuse suunas, korterid muutuvad päev-päevalt järjest kättesaadavamaks, euribor langeb, inimeste kindlustunne on vaikselt hakanud tõusma," tõdes Tarto. "Usun, et põhi on läbi."

Ka Liveni tegevjuhi sõnul on turul näha teatud optimismi: tarbijakindluses on näha teatud paranemist ja ka kardetud suuremat tööpuudust pole kohale jõudnud. Laur tõi välja, et uusarendustega tehtud tehingute arv on selllel aastal märksa suurem kui eelmisel aastal.

"On näha märgatavat elavnemist," kinnitas ta.

Toompark: allahindluse tagamaad võivad peituda Soome kinnisvaraturul

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ütles, et Haaberstis on praegu pakkumisel üle 700 uue korteri, mis tähendab, et potentsiaalne ostja käib kõik projektid ükshaaval läbi ja hinnaeelis on kindlasti suur eelis.

YIT kampaania näitab arendaja soovi müüki teha ja müügitempo on alates 2022. aasta sügisest olnud üsna kesine.

"Ma ütleks, et YIT kampaania näol on tegemist suure sammuga ettevõtte jaoks, aga väikse sammuga ühsikonna või kinnisvaraturu jaoks. Ei tohiks kinnisvaraturu jaoks liiga kaugeleulatavaid järeldusi teha," lausus Toompark.

Siiski tuleks tema sõnul taustainfona arvestada seda, et Soomes on nii kinnisvara- kui ka ehitusturul väga kehvad ajad ja võib-olla pakub kohalik Eesti ettevõte, mille omanikud on Soomes, allahindlust just sel põhjusel, mis Soomes toimub, mitte sel põhjusel, mis Haaberstis toimub.

Keskpanga hinnangul on kinnisvarasektor hästi vastu pidanud

Praegune üsna pikalt vindunud majanduslangus on selle poolest erandlik, et tavaliselt kaasnevad sellega kinnisvarasektori probleemid, kuid praeguse languse puhul pole olulisi probleeme selles sektoris tekkinud, selgus Eesti Panga värskest finantsstabiilsuse ülevaatest.

Keskpanga hinnangul on Eesti ettevõtetel ja majapidamistel laenude tagasimaksmine majanduslanguse ja kõrgemate intressimäärade tõttu raskem, kuid vaatamata sellele on halbade laenude osakaal varasemate majanduslangustega võrreldes väike.

Enam kui 60 päeva üle maksetähtaja läinud laene on praegu sedavõrd vähe, et need moodustavad 0,3 protsenti laenuportfellist, samas kui 2008.–2009. aasta kriisi ajal tipnes see näitaja 7,5 protsendi tasemel.

Ülevaate kohaselt on Eesti pankades halbade laenude vähesusel mitu põhjust. Ettevõtetel on aidanud suurenenud laenumaksetega toime tulla varasemad soodsad aastad ja kogutud puhvrid. Majapidamiste maksevõime on püsinud hea tänu varem kogutud säästudele ja sellele, et tööpuuduse kasv on olnud väike ja palgakasv on jätkunud.

"Kuna Eestis on pangad võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega andnud oluliselt rohkem laene kinnisvarasektorile, siis on olulist rolli mänginud ka Eesti kinnisvarasektori suhteliselt hea käekäik, lisas keskpank. "Kinnisvarafirmasid hinnatakse üldiselt keskmisest riskantsemaks, kuna nad toetuvad oma tegevuses rohkem laenurahale. Eestis on aga kinnisvarafirmad kasvanud intressi- ja muude kuludega toime tulnud tänu sellele, et siinsete kinnisvarainvesteeringute tootlus on olnud piisavalt kõrge ja nad on suutnud kulude kasvu osaliselt klientidele edasi kanda."

Lisaks on kinnisvarafirmadel olnud piisavalt rahalisi puhvreid ja ka pangad on neile laenu andnud küllaltki konservatiivsetel tingimustel.

Probleemsete laenude tase võib keskpanga hinnangul lähiajal veidi tõusta vaatamata eeldatavale majanduse taastumisele, sest raskused laenude tagasimaksmisel tekivad tihtipeale viitajaga.

Eesti pankade haavatavus püsib Rootsi majanduse käekäigust tulenevate riskide tõttu ja kui Rootsi pangagruppe peaks tabama raskused, võib see vähendada laenupakkumist ka Eestis.