Eestis on mitmeid kiusamisvastaseid ja kiusamist ennetavaid programme, mille on loonud ühingud ja ka noored ise. Samas on kiusamine aastast aastasse omandanud laiema tähenduse – harvad pole olukorrad, kui koolikiusamise alla liigituvad ka olemuselt kuritahtlikud tegevused, näiteks vägivald ja ahistav jälitamine, mille lahendamiseks kiusamise ennetusprogrammidest ei piisa.

"Juhtumid, millega koolid sageli rinda pistavad, on pigem sellised vägivaldsed ja ähvardavad või mingid muud käitumised, ja selles mõttes on pilt keeruline. Seal on ka selliseid grupiviisilisi tegusid, kus on tõesti rohkem rahvast, kes võiks öelda, et terroriseerib mingit seltskonda," rääkis haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg.

Justiitsministeeriumi andmetel oli eelmisel aastal alaealistega seotud kuritegude juhtumeid kokku veidi üle 700. Umbes 90 neist pandi toime kas koolis või koolikaaslaste vahel. Teoreetiliselt on n-ö kokkupõrgetes noorte vahel võimalus kasutada ka Eestis lähenemiskeeldu. 

Siiski on nüansse, millega tuleb arvestada. Näiteks kriminaalmenetluses peab isik, keda koolikiusamises süüdistatakse ja kellele lähenemiskeeldu on soov taotleda, olema vähemalt 14-aastane.

"Alla selle ei ole võimalik talle määrata seda. Kannatanu poole pealt ei ole vahet, kui vana on, aga nii tsiviilis kui kriminaalis alaealised ise ei käi kohtus enda õigusi nõudmas. Nende nimel toimetavad tavaliselt nende vanemad või mingid muud eeskostjad," selgitas justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Anne Kruusement.

Tsiviilkohtumenetluses kindlat vanusepiiri lähenemiskeelu määramiseks aga kinnitatud ei ole, lisas Kruusement.

Statistika järgi kohaldatakse Eestis umbes 150 lähenemiskeeldu aastas. Peamiselt on need seotud kriminaalasjade kohtulahenditega lähisuhtevägivalla juhtumites. Noorim lähenemiskeelu saanud inimene on Eestis teadaolevalt 21-aastane. Omaette küsimus ongi, kas ja kui efektiivne alaealisele määratud lähenemiskeeld koolikontekstis ikkagi on.

"Kui näiteks kaks last käivad samas klassis, siis on päris keeruline tõenäoliselt nendele lähenemiskeeldu ka rakendada. Isegi kui see on määratud, siis neile peab olema tagatud ju hariduse omandamine ja koolis käimine. Kui me räägime näiteks erinevates klassides käivatest lastest, siis teoreetiliselt oleks võimalik seda hästi detailselt teha nii, et koridoris võivad kokku puutuda, aga muidu peavad olema oma klassis või midagi sellist. Et siin saab ka kellaaegade ja kõigega määrata," rääkis Kruusement.

Rakaselg lisas, et raskemate juhtumitega annab koolile või kannatanule võimaluse õiguste kaitseks kohtusse pöörduda ka kehtiv võlaõigusseadus. Seaduse järgi on ohvril õigus nõuda kohtu kaudu kahjustava käitumise lõpetamist ja ka tekkinud kahjude hüvitamist. Rakaselg ise on hiljuti seesugust varianti soovitanud koolile, kus oldi hädas õpilasega, kelle ebasobivat käitumist õigustasid ka vanemad.

Mõlemad kõneisikud nendivad, et nii lähenemiskeelu kui võlaõigusseaduse rakendamine koolikiusu ohjeldamiseks ei ole Eestis üldse levinud praktikad. Samuti võiks kehtida põhimõte, et probleemidega tegeletakse enne, kui need kasvavad üle pea ja siin on Rakaselja sõnul ennetusprogrammidest palju kasu.