"Sõjalisele võidule ei saa olla mingit alternatiivi," teatas Netanyahu avalikus videoläkituses. "Sellest faktist mööda vaatamine on lihtsalt reaalsusest irdumine." Sellega lükkas Netanyahu tagasi USA tippametnike ja ka enda peaministri väited, et ainult sõjalise jõuga ei ole võimalik konflikti lahendada.

Sõjajärgse Gaza plaani loomine on olnud üheks suurimaks tüliõunaks USA ja Iisraeli vahel ja hõõrumist võimendavad lisaks jätkuvale sõjale ka eelolevad USA valimised, vahendab The Wall Street Journal.

USA on viidanud piirkondadele Gazas, mis on Iisraeli sõnul alistatud, kuid kus toimub siiski pidev Hamasi poolne vastutegevus.

Sel nädalavahetusel alanud pealetung Rafah's peaks Iisraeli kinnitusel tähistama Hamas'i viimaste pataljonide langemist. Ometi saatis Iisrael tanke tagasi Põhja-Gazasse Jabalia piirkonda, mis kuulutati Hamas'ist vabastatuks juba detsembris, kirjutab ajaleht.

Kuna relvarahu läbirääkimised on ummikus, on Bideni administratsioon suurendanud survet Iisraelile, et see nõustuks poliitilise plaaniga Gazas üle seitsme kuu kestnud sõja lõpetamiseks. USA on mures, et Iisraeli sõjaline lähenemine ei suuda Hamasi vastu lõplikku lööki anda.

USA ametnikud hoiatavad, et ilma sõjajärgse plaanita võib Iisrael jääda kimpu lõppematute vastupanuvõitluse kolletega, mis süvendaksid tema rahvusvahelist isoleeritust ning juba niigi katastroofilist humanitaarkriisi.

USA välisminister Antony Blinken ütles pühapäeval NBC "Meet the Press" saates, et Iisraeli võib ees oodata relvastatud sissisõda allesolevate Hamas'i liikmete poolt. "Või kui nad otsustavad lahkuda, siis jätavad nad endast maha vaakumi, mille täidavad kaos, anarhia ja ilmselt taaskord Hamas," hoiatas ta.  

President Bideni rahvuslik julgeoleku nõunik Jake Sullivan ütles esmaspäeval, et Iisraeli sõjaline surve Hamasi vastu on vaja asendada poliitilise plaaniga. "Selleks, et jõuda meie ühise eesmärgini, milleks on Hamasi lõplik alistamine, on vaja tõepoolest sõjalist survet, aga ka poliitilist plaani," selgitas Sullivan ajakirjanikele.

Valge Maja asus Iisraeli tugevamalt survestama pärast viimase sissetungi Rafah piirkonda. President Biden peatas hoiatuseks pommisaadetise ning lubas kaaluda lisasamme kui Iisreal peaks rakendama aktiivset sõjategevust tihedalt asustatud piirkondades, vahendab The Wall street Journal.

Osade araabia ametnike sõnul on Iisraeli ametnikud suletud uste taga arutanud võimaliku lahendusena Gazas tsiviilvalitsuse moodustamist, jättes endale võimaluse erinevate vastupanutaskutega võitlemiseks. Paljud araabia valitsused on selle mõtte aga tagasi lükanud, kuna see tähendaks nende sõnul de facto Iisraeli okupatsiooni ning on olnud kuulda ka seisukohti, et Hamas'il peaks säilima pärast sõda mingi roll.

USA ja teised liitlased soovivad Hamas'i asenduseks Palestiina omavalitsust, kuid Netanyahu on sellele mõttele vastu, väites et Palestiina riik oleks liiga nõrk ellujäämiseks ning Iisraeli suhtes liiga vaenulikult meelestatud. Küsitlused näitavad, et enamik iisraellasi toetab tema seisukohti, kirjutab ajaleht.

Ka Netanyahu äärmuslikud parempoolsed koalitsioonipartnerid väidavad, et Palestiina omavalitsuse kaasamine kukutaks Iisraeli valitsuse.

Iisraeli kaitseminister Yoav Gallant, kolmeliikmelise sõjakabineti liige, kritiseeris Netanyahut selle eest, et ta ei ole planeerinud Gazas sõjajärgset olukorda, mis tema sõnul jättis Iisraelile kaks kehva valikut – kas sõjaline okupatsioon või Hamas'i valitsus. Tema kommentaarid olid karmim kriitika Netanyahule tema enda kabinetist alates sõja algusest.