Riigikantselei jagab ministeeriumidele koostöö edenduseks pool miljonit eurot

Riigikantselei jagab koosloome arengukiirendi nime kandvast programmist ministeeriumidele kuni 50 000 euro suuruseid toetusi, et soodustada nende omavahelist koostööd. Kokku on toetusteks ette nähtud pool miljonit eurot, millest ligi kolmveerand tuleb Euroopa Liidu rahast.
Riigikantselei koosloome arengukiirendit tutvustav dokument sedastab, et ministeeriumide aasta kaasamisplaanis kavandatud tegevuste elluviimist toetatakse sellest programmist kuni 50 000 euroga.
Riigikantselei strateegiabüroo juht Mari-Liis Sööt ütles ERR-ile, et kui tahta leida väljakutsetele toimivaid lahendusi, kuid need puudutavad eri osapooli, siis on tähtis, et kõik need osapooled oleksid informeeritud ja saaksid ka sõna sekka öelda.
"Koosloome arengukiirendi eesmärk on toetada valdkondadeülest kaasamist ja koostööd edendavaid arendustegevusi, lisaks toetada ministeeriumite kaasamise suutlikkust," ütles ta.
See tähendab Söödi sõnul võimalust panna kokku teenuseid, seaduseid ja poliitikaid koos nendega, kelle jaoks neid luuakse, olgu selleks näiteks ühistranspordikorraldus, koolide ja õpetajatega seonduv või see, kuidas narkokahjusid ära hoida.
"Senised kaasamise viisid pigem ei toimi enam, näiteks et töögrupp teeb asja valmis ja inimesed siis arvaku midagi. Nagu ka kabinetivaikuses sündinud seadused või ühe töögrupi poolt jäigalt paika pandud poliitikad," lausus Sööt.
Sööt märkis, et kodanike ootused valitsuse ja avaliku sektori kaasamise kvaliteedi suhtes on hüppeliselt tõusnud ning Eesti eesmärgiks ja avatud valitsemise põhimõtteks on samuti see, et poliitikakujundamine oleks rohkem koosloomeline ja inimesed saaksid osaleda oluliste otsuste tegemisel.
"Näiteks vajab kindlasti head koosloomelist juhtimist keskkonnakahjude leevendamise teema kliimaseaduse elluviimise kontekstis. See rahastus annaks kliimaministeeriumile ressursse, et planeeritud kaasamistegevused kvaliteetselt ellu viia," tõi Sööt näite.
Iga ministeerium saab toetust taotleda ühe kaasamise ja koosloome arendustegevuse osas ja maksimaalne toetussumma on 50 000 eurot. Toetuste kogumaht on 500 000 eurot. 72 protsenti toetustest tuleb Euroopa Liidu rahakotist ja ülejäänu ehk 28 protsenti Eesti riigi kaasfinantseeringust.
Varem sellist kiirendit pole korraldatud ja seetõttu pole Söödi sõnul võimalik välja tuua näiteid, mille puhul niisugune koosloome juba toimiks. Küll aga on nimekiri teemadest, mida peaks koosloomeliselt lahendama, tema kinnitusel pikk.
Sööt ütles, et ka arenguseire keskuse lühiraport toob välja, et Eesti paigutus 2022. aasta International Institute for Management Developmenti (IMD) pingereas 63 riigi hulgas 22. kohale ja seega on ühiskondlikus kaasamisvõimes Eestis piisavalt arenguruumi.
"Edukamad on just need riigid, kus suudetakse hoida ühiskondlikud lõhed ja eri ühiskonnagruppide vastandumine väiksemana. Riigivalitsemist ja avalike teenuste pakkumise kvaliteeti aitab inimeste ootustele vastavaks muuta just keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukondade koostöö. Ning suurte strateegiliste eesmärkide saavutamiseks on vaja koosmeelt eri ühiskonnarühmade vahel," lisas riigikantselei strateegiabüroo juht.
Ministeeriumidel on kiirendist toetuse taotlemiseks aega kuni 24. maini.
Toimetaja: Karin Koppel