Lätis on valminud kaks põhjalikku analüüsi – üks rahandusministeeriumis, hõlmates lähiaastate eelarvet ja majandusprognoosi; teine aga majandusministeeriumis, keskendudes majanduskasvu võimalustele. Pole raske märgata, et rahandust käsitlev dokument on pessimistlikum kui ekspordi- ja investeeringuprognoose hõlmav tulevikuväljavaade.

Läti rahandusminister teatas, et maksustamise põhimõtted peagi muutuvad.

"Et muuta maksusüsteem jätkusuutlikuks, tuleb vähendada tööjõumaksude osakaalu ja suurendada tarbimiselt makstavaid makse. See on tüüpiline vananeva elanikkonnaga riikidele. Üha enam inimesi jõuab pensioniikka ja jääb tööturult kõrvale. See sunnib järjest enam maksuraha saama tarbimise kaudu," lausus Läti rahandusminister Arvils Ašeradens.

Eesmärk on jõuda kuni viie protsendi suuruse majanduskasvuni aastas, kui inflatsioon jääb kahe protsendi piiresse. Eksport peaks suurenema 80 protsendini ja iga-aastased investeeringud veerandini sisemajanduse kogutoodangust. Keskmine palk võiks kümne aastaga kasvada 3200 euroni.

Lätil on koos Eestiga ja ka eraldi suured plaanid taastuvenergia kasutamisel.

"Energeetikal on majanduse arengus suur potentsiaal ja eeldused pakkuda konkurentsi naaberriikidele. Saame kaasata roheenergia ettevõtteid, kel on vaja rohesertifikaati, ja ka tehisintellekti," lausus Läti majandusminister Viktors Valainis.

Endised koalitsioonipoliitikud aga leiavad, et igal pool arendatakse oma majanduspoliitikat ja ühist visiooni pole.

"Näeme parlamendi komisjonis justkui kaht eraldi visiooni – valitsus oma poliitilise tahtega ja ametnikering. Kui aga sõita Lätis ringi ja rääkida haridusasutuste esindajatega, näeme, et neil on hoopis kolmas siht. Mulle näib, et kahjuks koostöö nende vahel ikka veel ei toimi," märkis Läti seimi Rahvuslaste Ühenduse fraktsiooni liige Ilze Indriksone.

"Milliseks kujuneb riigi investeerimispoliitika? Milliseid valdkondi me arendame? Milline on meie kaubanduspoliitika? Milline on makromajandus+ Millised taristu arendamise põhimõtted?" ütles Läti seimi Ühinenud Nimekirja fraktsiooni esimees Edgars Tavars.

Parlamenti naasnud ekspeaminister Krišjanis Karinš aga leiab, et liigne bürokraatia ja kontroll pidurdavad ettevõtluse arengut. Ja tõi näite Valmierasse rajatavast tööstuspargist.

"Meie järelevalveasutused võtsid omavalitsusjuhtide suhtes süüdistava hoiaku enne, kui mingi raha oleks üldse kuhugi kadunud, justkui oleks nad teinud midagi ebaseaduslikku. Nii on häiritud Patria soomukite tootmise projekt ja nagu mina aru saan, on teised investorid olnud sunnitud Lätist lahkuma," lausus Karinš.

Majandusarutelud jõudsid ka tööjõu probleemideni – selgeks tuleb väidelda, kui palju võõrtööjõudu riiki lubatakse.