Valitsus loob kolme aastaga kriisipoodide võrgustiku
Valitsus loob kolme aasta jooksul kriisikaupluste võrgustiku, mis varustatakse generaatoritega, et ulatuslike elektrikatkestuste ajal tagada toidu, esmatarbekaupade ja ravimite kättesaadavus. Võrgustik moodustatakse olemasolevatest kauplustest igasse maakonda.
Elektikatkestused on Eestis jätkuvalt paratamatud. Kuna ka riigikaitselised ohud on viimastel aastatel kasvanud, otsustas riik rajada kriisipoodide võrgustiku, mis ulatusliku elektrikatkestuse ajal saaks tööd jätkata.
"Eesmärk on juba selle aasta sees leida läbi riigihanke need esimesed 40 koostööpartnerit, kellele Eesti varude keskus oma soetatavast generaatorite varust selle autonoomse elektrivoolu tagamise seadme kasutada annab. Kolme aasta sees on eesmärk jõuda 110 poeni üle Eesti," selgitas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kriisijuht Toomas Unt.
"See mudel saab olema selline, et riik toetab võimsate generaatoritega neid kriisipoode. Need generaatorid on sellise võimsusega, et aitavad töös hoida ka jahelette, sest kaks meie suuremat isevarustatuse valdkonda, millele saame ka riigikaitselise kriisi korral toetuda, on näiteks piima- ja lihatooted, mis vajavad käitlemiseks eritemperatuure," ütles Unt.
Undi sõnul peavad kaupmehed ise tagama generaatori ühenduseks kaupluse elektrivõrgu ümberehituse ning kaupluse toimimise kriisi ajal. "Kaupmehed tagavad logistika toimimise kesklao ja poe vahel ning poe täitmise ja kaupade müügi kriisitingimustes. Ühelegi kaupmehe poolsele tegevusele ei ole hinnalipikut külge pandud, aga me ei toeta otseselt rahaliselt neid toimepidevuse meetmeid. See jääb kaupmehe kanda," lisas ta.
Lisaks toidu- ja esmatarbekaupu müüvatele poodidele hakkavad kriisikaupluste juurde kuuluma ka apteegid ravimite ostmiseks ja sularahaautomaadid.
"Mõnes väiksemas kohas neid nii-öelda täiendavat apteegikihti ja täiendavat sularaha kättesaamise kihti ei teki. Järelikult selles piirkonnas on see Eesti Panga ja sotsiaalministeeriumi juhtimisel tagatud kuidagi teistmoodi," ütles Unt.
Maapiirkondade kauplused on aga plaani suhtes kõhkleval seisukohal. Kuigi valitsus tagab generaatori, peavad poed investeerima elektrisüsteemi, maksevõimalustesse ja logistikasse. Põlva maakonnas asuva Tilsi poe omaniku Jaan Koorti hinnangul ei ole mõistlik poodidelt eeldada kõigi varude pidevat olemasolu.
"Kas siis ongi niimoodi, et kui läheb elekter ära ja mul näiteks poes piim või leib saab otsa ja nüüd tuleb inimene, kellele on see lähim pood 10 kilomeetri raadiuses ja ta ei saa seda, kas siis on minul ka mingid kohustused? Et mul peavad olema mingid teatud kogused kogu aeg sees kiiresti riknevat toiduainet?" küsis Koort.
Kaberneeme kauplust pidav Raimo Porri aga ütles, et tema poel pole ka piisavalt laoruumi.
"Minu puhul on reaalne see, mis mul on riiulis, on riiulis, sest mul mingit manööver- ega laopinda lihtsalt ei ole. Koroona näitas selle ära, et kes ees, see mees. Kui koroona oli, siis sisuliselt päevaga oli pood tühi," rääkis ta.
Seega arvavad pisipoodide kaupmehed, et eelises kriisikaupluste hankel on suured poeketid, kellel on nii rohkem töötajaid kui ka paremad võimalused varude soetamiseks. Ministeeriumi hinnangul on senine eeltöö andnud aga kinnituse, et paljud kaupmehed on valmis hankel osalema.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"