Oluline kolmapäeval, 22. mail kell 22.35:

- Ukraina andis korralduse vabastada esimesed vangid sõjaväeteenistuseks;

- Ukraina: suurimad kokkupõrked olid Kupjanski suunal;

- Venemaa alustas Ukrainas ja selle lähistel tuumaõppust;

- Vene okupant üritas end kaevikus drooni eest labidaga kaitsta

- Ukraina annab puhkepäevi sõduritele, kes hävitavad vene sõjatehnikat; 

- Zelenski: partnerite abi peab kajastuma rindel kohe, mitte kunagi suvel;

- Analüütikud: tuumaõppus on hoiatus Ukraina liitlastele;

- Rootsi annab kolme aasta jooksul Ukrainale 6,5 miljardi euro väärtuses sõjalist abi;

- Vene rünnakud Sumõ oblastile kahjustasid taristut;

- USA pole andnud nõusolekut rünnata sihtmärke Venemaal;

- Ukraina kolmapäeval esitatud hinnangu kohaselt kaotasid Vene väed viimase ööpäevaga 1400 sõdurit.

Ukraina andis korralduse vabastada esimesed vangid sõjaväeteenistuseks

Ukraina alustas esimeste vangide vabastamist uue seaduse alusel, mis pakub tingimisi vabastamist süüdimõistetutele, kes on võitluseks valmistunud ja soovivad sõjaväes teenida, teatas kolmapäeval piirkondlik kohus.

Enam kui 3000 kinnipeetavat on taotlenud sõjaväeteenistusse minekut, kuna selle kuu alguses võeti vastu seadus, mis sillutas teed nende värbamiseks.

Samm kordab sarnast lähenemist Venemaal, kus on amnestia lubadusel saadetud Ukrainasse võitlema kümneid tuhandeid vange.

Ukraina: suurimad kokkupõrked olid Kupjanski suunal

Ukraina kindralstaabi teatel olid kolmapäeval suurimad sõjalised kokkupõrked Kupjanski suunal.

"Vaenlane jätkab ründamist peaaegu kogu rindejoone ulatuses – kõigi rünnakutegevuste arv on täna kasvanud juba 105-ni. Enamik neist lahingkontaktidest oli Kupjanski suunal," teatas Ukraina peastaap.

Harkivi suunal toimusid Ukraina peastaabi teatel kõik kümme kokkupõrget Lõptsi küla ümbruses.

Venemaa alustas Ukrainas ja selle lähistel tuumaõppust

Venemaa relvajõud alustasid oma Lõuna sõjaväeringkonnas, mis hõlmab ka Ukrainalt okupeeritud alasid, taktikaliste tuumarelvade kasutamise õppust.

Õppuste esimene etapp algab tuumalõhkepeadega varustatud ballistiliste rakettide Iskander ja Kinžal lahingulise kasutamisega, nende väljalaskmise ettevalmistamise ja varjatud liikumisega määratud positsioonile rakettide väljalaskmise ettevalmistamiseks, teatas Vene kaitseministeerium teisipäeva õhtul.

Õppus põhineb Venemaa presidendi Vladimir Putini 6. mail antud korraldusel ja selles osalevad raketiüksused Venemaa Lõuna sõjaväeringkonnas, sealhulgas okupeeritud Ukraina aladel.

Putin on alates täiemahulise invasiooni algusest 2022. aasta veebruaris Ukrainat ja läänt korduvalt ähvardanud tuumarelvaga. Sellised ähvardused on seni jäänud teostamata ning Venemaa jätkab oma kõikehõlmavat sõda ilma tuumarelvi kasutusele võtmata.

Vene kaitseministeeriumi teatel on õppused vastuseks "lääne üksikute ametnike provokatiivsetele avaldustele ja ähvardustele Vene Föderatsiooni vastu", kuid ministeerium ei täpsustanud, milliseid lääne juhtide ähvardusi või provokatiivseid avaldusi silmas peab, märkis oma kommentaaris õppustest teatanud väljaanne The Kyiv Independent.

Moskva on varem nimetanud sõjakateks avaldusteks Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni väljaütlemisi võimaluse kohta saata Ukrainasse Prantsuse vägesid ja Briti välisministri David Cameroni kinnitust, et Ukraina võib kasutada Ühendkuningriigi tarnitud relvi Venemaal asuvate sihtmärkide ründamiseks.

Tuumaõppuste väljakuulutamisel 6. mail kritiseeris otsust koheselt USA, nimetades seda vastutustundetuks retoorikaks, kuid lisas, et ei näe Venemaa strateegilises hoiakus muutusi.

Uudisteagentuuri Reuters sõnul ütleval lääne tuumaanalüütikud, et õppused on kavandatud Putini hoiatussignaaliks, et heidutada läänt Ukraina sõtta otseselt sekkumast. Lääneriigid on varustanud Kiievit relvade, laskemoona ja luureandmetega, kuid on hoidunud vägede saatmisest.

Tuumaõppuse eesmärk on tagada, et üksused ja varustus on valmis mittestrateegiliste tuumarelvade kasutamiseks lahingutegevuses, et reageerida ja tingimusteta tagada Vene riigi territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus vastuseks üksikute lääne ametnike provokatiivsetele avaldustele ja ähvardustele Venemaa vastu, teatas Vene kaitseministeerium.

Financial Times teatas veebruaris lekkinud dokumentidele viidates, et Venemaa taktikaliste tuumarelvade kasutamise doktriin hõlmab nii seda, kui vaenlane tungib Venemaa territooriumile kuni konkreetsemate käivitajateni, nagu 20 protsendi Venemaa strateegiliste ballistiliste rakettidega allveelaevade hävitamiseni.

Õppustel osalevad Venemaa Lõuna sõjaväeringkonna raketiväed, mis paiknevad Venemaa lõunaosas Ukraina naabruses ja osalt ka Ukraina territooriumil, mis praegu on Venemaa kontrolli all.

Tuumaõppustel osaleb Venemaa kõrval ka Valgevene.

Vene okupant üritas end kaevikus drooni eest labidaga kaitsta

Ukraina meediakanal UNIAN vahendab droonisalvestisi, millelt on näha kuidas kaevikut täiustav vene sõdur püüab end viimases hädas läheneva drooni eest labidaga kaitsta.

Vastava video avaldas Telegrami kanal Neslâmni Live. Kõrgusest tehtud videos on näha, kuidas droon lendab venelasele lähemale ja ta kasutab olukorra jaoks väga ebatavalist võitlusmeetodit. Eelkõige vehib ta kõigest jõust labidaga, et droonist lahti saada. Videost lähtudes ei lõppenud lahing sissetungija kasuks - toimus plahvatus.

Ukraina sõdurid naljatlevad, et vastasel on nüüd uus õhutõrje raketikompleks "Lopata" (labidas vene keeles).

Ukraina annab puhkepäevi sõduritele, kes hävitavad vene sõjatehnikat

Ukraina ministrite kabinet kiitis 21. mail heaks meetme, mis annaks Ukraina sõduritele täiendavaid puhkusepäevi, kui nad on hävitanud Venemaa sõjatehnikat.

Eesliinil olevad sõdurid on pikka aega kurtnud, et lõpututest lahingutest ei ole võimalik üldse puhkust saada. Ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ütles märtsis, et väga kaua rindel võidelnud sõdurid on hakanud roteeruma.

Ministrite kabineti veebisaidil avaldatud meetmete kohaselt antakse sõduritele viis puhkusepäeva, kui nad on hävitanud Venemaa laeva või lennuki, neli päeva õhutõrjesüsteemi või helikopteri hävitamise eest ning kolm päeva tanki või soomustransportööri hävitamise eest.

Lühemad puhkuseperioodid antakse muu sõjatehnika, näiteks Shahed-tüüpi droonide või muude sõidukite hävitamise eest.

Tasu võib anda kuni kolmele sõdurile, kes osalesid tehnika hävitamises.

Zelenski: partnerite abi peab kajastuma rindel kohe, mitte kunagi suvel

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on seisukohal, et kogu suhtlus partneritega teatud relvatarnete osas peaks kajastuma Ukraina sõdurite tegelikus lahingutöös olemasolevate relvadega kohe, mitte suvel. "Sain täna üksikasjalikud aruanded kaitseminister Umerovilt ja peastaabi ülemalt Barhõlevõtšilt rindejoone olukorra ja meie kaitse tagamise kohta ja ülemjuhataja Sõrskõi andis samuti aruande" lausus Zelenski oma teisipäeva õhtuses videopöördumises, vahendab Interfax.

Zelenskõi sõnul informeeriti teda ka Kaitsejõudude relvavajaduste kohta seoses eelmisel päeval toimunud Ramsteini formaadis peetud kohtumisega, mis käsitles Ukraina sõjalist abi.

"Esiteks on tegemist õhutõrje, soomukite ja mürskudega. Kõik partnerid on täielikult informeeritud meie tegelikest vajadustest ja reaalsest olukorrast rindel," ütles riigipea. Ta tänas kõiki partnereid ja kaitseministreid, kes on tõesti valmis aitama ja ellu viima antud lubadusi.

Zelenski rõhutas, et kogu suhtluse sisu partneritega peaks kajastuma Ukraina sõdurite tegelikus lahingutegevuses – hävitusvahendites, mida on rindel vaja just praegu, nendel nädalatel, mitte kunagi suvel.

Zelenskõi märkis ka, et olukord Pokrovski suunal ja teistel Donetski suundadel, nagu Kramatorskis ja Kurahoves, on praegu äärmiselt keeruline. Seal toimuvad tema sõnul suurem osa lahingutest. Samal ajal hävitavad Ukraina jõud Harkivi piirkonnas okupante ja tulemused on Ukraina riigipea hinnangul käegakatsutavad.

Analüütikud: tuumaõppus on hoiatus Kiievi liitlastele

Venemaa alustatud taktikaliste tuumarelva kasutamise õppus on selge meeldetuletus, et Moskva võib Ukrainas tuumarelvi kasutada, kirjutas kolmapäeval The New York Times. 

Lehe korrespondent Paul Sonne märkis, et Vene kaitseministeeriumi avaldatud videos on näha mobiilseid raketisüsteeme Iskander, ülehelikiirusega strateegilist pommitajat ja ründelennukit. Samal ajal olid rakettide lõhkepead teadlikult hägustatud.

Venemaa väitel on õppused vastus üksikute lääne ametnike provokatiivsetele avaldustele ja ähvardustele nende vastu. "Need õppused olid Venemaa selge hoiatus, et ta võib Ukraina-vastases sõjas kasutada tuumarelva," kirjutab Sonne.

Middlebury rahvusvaheliste uuringute instituudi tuumarelva leviku tõkestamise ekspert Jeffrey Lewis nimetas seda räigeks katseks kasutada tuumaähvardust. "Nad hägustasid isegi ballistiliste rakettide Iskander lõhkepead, mis tundub tarbetu, kuid teatraalne," lisas ta.

Rootsi annab kolme aastaga Ukrainale 6,5 miljardi euro eest sõjalist abi

Rootsi valitsus leppis kokku eraldada kolme aasta jooksul Ukrainale sõjaliseks toetuseks kokku 75 miljardit krooni (ligi 6,5 miljardit eurot).

"Selleks, et tugevdada Rootsi toetust Ukrainale ja suurendada pikaajalist perspektiivi, on valitsus ja Rootsi Demokraadid kokku leppinud kehtestada Ukrainale antava sõjalise toetuse raamistik aastateks 2024–2026," öeldakse valitsuse avalduses. Paremradikaalne partei Rootsi Demokraadid ei ole koalitsiooni liige, kuid parempoolne valitsus püsib tänu nende heakskiidule.

75 miljardit krooni jagatakse kolme aasta peale võrdselt. Koos kavandatava täiendusega ulatub Rootsi kavandatav sõjaline ja muu toetus Ukrainale kokku üle 100 miljardi krooni (8,6 miljardi euro), teatas valitsus.

Vene rünnakud Sumõ oblastile kahjustasid taristut

Vene väed ründasid 11 asulat Sumõ oblastis, vigastades ühte inimest ja tekitades kahju energiataristule, teatas oblasti sõjaväeadministratsioon.

Sihtmärgiks olid Hotini, Junakivka, Konotopi, Znob-Novhorodske, Mõropillia, Bilopillia, Krasnopillia, Velõka Põssarivka, Esmani, Seredõna-Buda ja Šalõhhõne.

Konotopi linnas sai Venemaa raketilöögi tagajärjel tööstustaristule üks inimene viga. Ohvri vigastuste kohta ei ole üksikasju avaldatud.

Venemaa droonirünnakud 22. mai varahommikul kahjustasid ka Šostka ja Konotopi energiataristut, katkestades elanike elektrivarustuse. Praegu on sündmuskohal meeskonnad, kes hindavad Venemaa rünnakute tekitatud kahju.

Venemaa ründas 21. mail terve päeva piiriäärseid kogukondi miinipildujate, suurtükkide-, droonide ja rakettidega.

Kokku registreeriti oblastis 34 rünnakus 201 plahvatust.

Velõka Põssarivka linn, kus enne sõda elas umbes 4000 inimest, sai pihta kõige rängemalt – piirkonnas registreeriti 55 plahvatust. Kogukond asub vaid kolm kilomeetrit Ukraina-Vene piirist läänes.

Arvestades linna lähedust Venemaale, on Velõka Põssarivkast saanud viimastel kuudel Venemaa löökide peamine sihtmärk. Vene rünnakud on hävitanud suure osa kogukonna taristust.

Venemaa löögid Sumõ oblasti vastu on viimastel kuudel muutunud järjest hävitavamaks. Seoses intensiivistunud rünnakutega andsid Ukraina võimud korralduse hoogustada piirkonnast evakueerimist.

Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov ütles 14. mail, et eeldab, et Venemaa alustab uut rünnakut Sumõ oblastile, kui olukord Harkivi oblastis stabiliseerub, vahendas New York Times.

USA pole andnud nõusolekut rünnata sihtmärke Venemaal

Ameerika Ühendriigid ei ole muutnud oma seisukohta, mille kohaselt nad ei luba kasutada USA relvi ründamaks sihtmärke Venemaa territooriumil.

"Kaitseminister (Lloyd Austin) rõhutas, et meie poliitika ei ole muutunud," ütles Pentagoni pressiesindaja Patrick Ryder teisipäeva.

Ryderi sõnul on nad keskendunud sellele, et varustada Ukraina kaitsevägi vahenditega, mis on vajalikud kaitseks oma territooriumil. Ta lubas, et riigid jätkavad selles küsimuses koostööd Ukraina ja partneritega.

President Volodõmõr Zelenskõi ütles hiljutises intervjuus ajalehele The New York Times, et okupandid ründavad Ukrainat piirilähedastelt positsioonidelt, sest mõistavad, et Ukraina armee ei saa lääne relvadega vastulööki anda.

Tema sõnul on Kiiev korduvalt kutsunud USA presidenti Joe Bidenit ja teiste riikide juhte üles lubama oma relvi kaitseks kasutada.

Esmaspäeval pöördusid kongresmenid ametlikult USA kaitseministri poole palvega lubada Ukrainal "teatud asjaoludel" anda lööke Venemaa Föderatsiooni strateegiliste sihtmärkide pihta.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1400 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 496 370 (võrdlus eelmise päevaga +1400);

- tankid 7611 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 14 721 (+22);

- suurtükisüsteemid 12 820 (+41);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1077 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 812 (+1);

- lennukid 354 (+0);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 10 346 (+56);

- tiibraketid 2208 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 17 442 (+59);

- laevad / paadid 27 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2090 (+5).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.