Kõigepealt jagati koolinoored jagudesse ja määrati jaoülemad, siis pandi telgid püsti ja et kõik oleks ikka kontrolli all, ööbivad poisid ja tüdrukud eraldi. Laagrisse kutsuti Koeru keskkooli, Paide gümnaasiumi ja Türi ühisgümnaasiumi riigikaitseõpetuse õpilased, aga kohal on ka noored Maardu gümnaasiumist ja Eesti merekoolist, kellest nii mõnegi kodune keel on vene keel.

"Kuidas rivis peab käituma, kuidas relvaga peab hakkama saama, kuidas seda laadida, puhtaks teha, kuidas telki panna," vastas merekooli õpilane Richard Truza küsimusele, mida ta riigikaitseõpetuses teada on saanud.

"Tahaks ikka sisekaitseakadeemiasse minna ja kaitseväkke ei ole üldse plaanis minna. Tahaks politseitöös osaleda, see on väga huvitav töö," ütles Maardu gümnaasiumi õpilane Erik Stepanov.

Riigikaitseõpetaja Rein Tammik ütles, et eesti ja muukeelsed noores suhtuvad riigikaitseõpetusse samamoodi. "Vene keelega õpilased alluvad distsipliinile paremini," lisas ta.  

Kuid kuidas on noorte suhtumine riigikaitsesse muutunud pärast seda kui Venemaa ründas Ukrainat?

"Nad on aru saanud sellest ohust, nad on aru saanud sellest, et ka nemad on üks osa riigikaitsest tulevikus," lausus riigikaitseõpetaja, Kaitseliidu Järva maleva pealik kolonelleitnant Kuido Pettai.

Neljapäeval õpitakse tundma kaitseväe käsirelvi ja lastakse paukmoonaga. Jätkub riviõpe, harjutatakse varjatud liikumist maastikul. Kolmapäevane üllatuskülaline oli aga kaitseväe juhataja Martin Herem.

Riigikaitseõpetuse välilaager lõpeb reede pärastlõunal.