Riigikontrolli analüüsiosakonna audiitori Dmitri Terase sõnul loodab rahandusministeerium riskide maandamisel riigi äriühingute juhatuste ja nõukogude igapäevasele tegevusele, pangalaenude puhul aga pankade seatud piirangutele, kuid neist ei tarvitse piisata.

"Kui riik ei hoia silma peal, kasvab ülelaenamise risk, ootuses, et probleemide korral päästetakse ettevõte maksumaksja rahaga. Kui mõnel riigi äriühingul peaks võlatase lähenema kriitilise piirini või selle piiri ületama, ei jõua rahandusministeerium õigel ajal reageerida, sest tema käsutuses olevad meetmed on piiratud," tõi Teras välja.

Ta lisas, et rahandusministeerium on seni pigem hoidunud riigi äriühingute omakapitali osakaalu konkreetsest nõudmisest, sest hindamiskriteeriumid sisaldavad palju subjektiivset. Rahandusministeerium jälgib riigi äriühingute võlgasid kaudselt, arvutades iga-aastases äriühingute koondaruandes äriühingule optimaalse omakapitali osakaalu ja võrreldes seda tegeliku tasemega.

"Paraku ei ole omakapitali osakaalu põhjal jälgimine pidev, mis tekitab ohu, et võidakse jääda sündmustest maha. Näiteks 2022. aasta kohta avaldati koondaruanne 2024. aasta veebruaris. Andmed on küll aastaaruannete põhjal varem olemas, aga koondaruande toel laiema teadmise kujundamine ja selle põhjal tegutsemine võtab aega," sõnas riigikontrolli audiitor.

Terase sõnul seab riigi äriühingu osalust valitsev minister omaniku ootuste dokumendis äriühingu juhatusele ja nõukogule omakapitali osakaalu eesmärgi ning enamiku äriühingute puhul on omaniku ootustes lisatud üldine viide rahandusministeeriumi koostatavasse riigi äriühingute koondaruandesse, kust saab täpset vahemikku vaadata.

"Selleks, et optimaalse omakapitali eesmärgi seadmisest oleks kasu, peaks rahandusministeerium andma konkreetsed suunised äriühingule või rakendama meetmed juhuks, kui äriühing optimaalse omakapitali vahemikust olulisel määral kõrvale kaldub," soovitas Teras.

Ka võiks rahandusministeerium riigikontrolli hinnangul kaaluda, kas kehtestada võõrkapitali kaasamise piir ja määrata toimingud, mida rakendatakse siis, kui piirist üle minnakse. Väiksema kõrvakalde puhul on võimalik kehtestada ka pehmeid meetmeid.

Näiteks võiks rahandusministeerium nõuda või tugevamalt osutada, et äriühing peaks finantsplaane kindlaks määratud ajaks kohandama. Optimaalse omakapitali osakaalu järgimise selgem nõudmine äriühingu finantsplaanide ülevaatamisel keskendaks riigi äriühingu juhatuse ja nõukogu tähelepanu võõrkapitali tasemele ning vähendaks riske, märkis Teras.

Rahandusministeeriumi vaatest on juhatuse ja nõukogu ning osalust valitseva ministeeriumi ülesanne jälgida, et ettevõtte finantssuhtarvud püsiksid optimaalsel tasemel. Kui aga peaks tekkima olukord, kus äriühingul on võõrkapitali siiski oluliselt üle optimaalse tasemel, ei ole rahandusministeeriumil riigikontrolli hinnangul tõhusaid meetmeid, millega panna äriühing optimaalse vahemiku suunas tegutsema.

"Rahandusministeerium peab olemasolevaid meetmeid piisavaks. Ettevõtete finantsprognooside alusel saab vähendada dividende või vajaduse korral suurendada omakapitali. Omakapitali suurendamise üle otsustamine on valitsuse ülesanne ja sel juhul on tegu juba tagajärgedega. See protsess puudutab riigieelarvet ja paljusid osapooli ning võtab oma aja. Riigikontrolli hinnangul oleks oluline rõhku panna eesmärgi poole suunamisele," sõnas Teras.

Tema sõnul arvestab rahandusministeerium ühe välise meetmena, et võõrkapitaliga kaasneb panga kontroll, mis kindlustab laenu tagastamise koos intressiga. See distsiplineerib ja vähendab soovi üle investeerida.

"Riigikontrolli hinnangul näeb rahandusministeerium endal äriühingute võõrkapitali juhtimisel pigem abistavat kui jõustavat rolli. Mitmel äriühingul on viimastel aastatel omakapitali tase alla rahandusministeeriumi arvutatava optimaalse taseme ja võõrkapitali tase optimaalsest kõrgem," tõi Teras välja.

Ta märkis, et Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) tööpaber 2020. aastast toob välja, et kui riigi äriühingud jäetakse järelevalveta, võib väheneda nende efektiivsus ja suureneda riskide võtmine, muu hulgas üleliigne laenamine.

"Ka OECD 2015. aastal välja antud juhendmaterjalis on kirjeldatud, kuidas riik saab olla aktiivne omanik. Muu hulgas on märgitud, et riik peaks aktiivse omanikuna määrama riigi äriühingutele eesmärgid, mille hulgas on finantseesmärgid, kapitali struktuuri eesmärgid ja riskitaluvuse tasemed ning nende eesmärkide saavutamist tuleks ka aktiivselt jälgida," lausus Teras.

Riigikontrolli hinnangul tegutseb rahandusministeerium riigi äriühingute laenukoormuse juhtimisel ainult selle kaudu, et teeb ettepaneku dividendide väljamaksmise suuruse kohta. Kui laenudega seotud riskid peaksid realiseeruma – ja kogemus näitab, et finantsolukord võib halveneda väga kiirelt –, siis vastutab lõpuks riik maksumaksja rahakotiga. Sellise olukorra vältimiseks peaks rahandusministeerium olema valmis kasutama mõjusalt pidurit.

Kokku oli riigi äriühingutel 2023. aasta lõpuks laene üle kahe miljardi euro ja intressikulu oli 2023. aastal üle 69 miljoni euro. Riigi äriühingute laenude kogumahust üle poole moodustavad Eesti Energia laenud.