Puitmajaliidu juht näeb, et palkmajatootjate olukord hakkab paranema
Laupäeval toimus Räpinas käsitöö palkmajaehitajate meistrivõistlus, kus panid end proovile Eesti parimad palkmajaehitajad. Kuigi majanduslanguse tõttu on viimastel aastatel palkmajaehitajatel olnud tööd vähem, loodetakse, et majandusolukorra taastumisel suureneb taas palkmaja ostjate arv.
Laupäeval kostus Räpina mõisapargis saemootori müra ja haamriga kopsimist, sest 32 palkmajaehitajad nii Eestist kui ka välismaalt näitasid, kui täpselt ja kiiresti nad suudavad valmistada palkmaja olulisemaid konstruktsioone.
Palkmaja ehitusettevõtetel ei ole viimasel ajal kerge olnud, sest tellimuste arv on vähenenud.
"Viimase poolteist aastat on eriti keerulised olnud turbulentses majandusolukorras, kus kõik hinnad kerkivad ja inflatsioon on kõrge ja euribor on kõrge olnud. Aga esimesi positiivseid noote on siit- ja sealtpoolt olnud kuulda, näiteks Rootsi turu suhtes, kus mingid lepingud hakkavad vaikselt töösse minema," rääkis puitmajaliidu tegevjuht Annika Kadaja.
Palkmaja ehitajaks õpitakse pikka aega ja seetõttu püütakse kogemustega töötajaid hoida ettevõttes ka majanduslikult raskel ajal.
"Tegelikult on meil kursustel ka naisi käinud. Kõigil peab olema soov ja armastus puutöö vastu, see on ikkagi põhiline. Palkmaja ehitaja oskuste omandamine võtab väga palju aega, see on tegelikkuses väga sarnane, sellega mis vanasti oli – siin läheb ikkagi viis aastat, kümme aastat. Tänased parimad võistlejad on paarkümmend aastat selle alaga tegelenud," lausus Hobbitoni juhatuse liige Ragner Lõbu.
Eelmisel aastal toimunud võistluse võitja Madis Jaaska arvates inimeste huvi palkmajade vastu ei ole vähenenud.
"Ma arvan, et huvi on olemas, aga praegune majanduslik olukord mõjutab seda kõige rohkem: intressid on kõrged ja tellimusi ei ole nii palju, kui võiks olla," ütles ta.
Toimetaja: Marko Tooming