Euroopa Komisjon esitab hiljemalt järgmise aasta juunis ettepaneku Euroopa Liidu uueks pikaajaliseks eelarveks, seal hulgas fondide ja programmide suuruse kohta.

Eesti raamseisukohti 2028. aastal algava Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimisteks ja ühtekuuluvuspoliitika tulevikuks tutvustavad rahandusministeeriumi Euroopa poliitika talituse analüütik Karin Kondor-Tabun ja välisvahendite talituse juhtaja Triin Tomingas.

Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Liisa Pakosta (Eesti 200) märkis, et juba järgmisel aastal peab olema üheselt selge, et vähemalt Ukraina ja Moldova liitumiseks on ka rahalised ettevalmistused kokku lepitud ja tehtud.

"Euroopa Liidu eelarvet suurendati ka Eesti liitumiseks, nüüd on meie kord seda Ukraina ja teiste liituvate riikide jaoks vedada. Varajane Eesti prioriteetide seadmine aitab suuremat eelarvet saavutada," rõhutas Pakosta.

"Eesti peab eest vedama ka Euroopa kaitsevõime tõstmist, kust on praegu puudu vähemalt 600 miljardit eurot. Mõlemad teemad on sellised, kus tuleb veenda ka teisi liikmesriike," lausus Pakosta.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) märkis, et Eesti kinnitab oma  esialgsed seisukohad pikaajalise eelarve ja ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta juba praegu, saab leida riike, kes mõtlevad samuti, ja üheskoos pikaajalist eelarvet Eestile sobivas suunas mõjutada juba enne, kui Euroopa Komisjon eelarve ettepaneku esitab.