Reservväelasi kutsusime välja umbes 5000 ehk täpsemalt 4754, ütles kaitseressursside ameti (KRA) reservteenistuse osakonna juhataja Rainer Järvela. "Kevadtorm oma suuruselt on iga-aastaselt olnud umbes samasse kanti. Järgmisel aasta on tulemas Siil, mis on Kevadtormist natukene suurem," sõnas Järvela.

Kohale tuli 4754 kutsutust 3300 ja formeerimispunkti ilmus kohale sadakond rohkem. "Ehk siis 70 protsendi lähedal oli neid, kes ilusti kohale tulid," ütles Järvela.

Trend on võrreldes eelmiste aastatega natuke paremuse suunas. "Varasemalt on tavapärane olnud 65 protsenti. Sel aastal protsent tõusis ja eeskätt me näeme põhjusena, et asjad, mis me teinud oleme, on kandnud vilja ja mingil määral mõjutanud inimesi rohkem tulema," rääkis Järvela.

KRA fookuses on olnud reservväelaste parem teavitamine ja nendega kontaktis olemine. "Teine asi, mis sinna juurde lisandub, on see, et inimesed kutset näeksid. Kutsete nägemise protsent varasemalt oli umbes 85, mis ei ole kõige parem. Sel aastal jõudsime selleni, et kutset reaalselt oli näinud 98 protsenti," ütles Järvela.

"Me oleme kasutanud e-võimalusi ning ka kasutanud posti postiteenust, et inimesteni jõuda, et olla kursis sellega, et nemad teavad, et nad on õppusele kutsutud ja nad on vajalikud sellel õppusel," sõnas Järvela.

"Põhjuseid, miks inimesed õppusele ei tule, on mitmeid. Kas need on siis töö või rahalised probleemid või perekondlikud probleemid," sõnas Järvela.

Põhjuseta puudus õppuselt 533 inimest. "Need on need isikud, kelle andmed me edastame kaitseväe ülematele ja sõjaväepolitseile väärteomenetluse alustamiseks," sõnas Järvela. Vabastatuid oli 724. "See tähendab, et 15 protsenti vabastame ja 10-12 protsenti, on neid, kes ei ilmu," sõnas Järvela.

Mitteilmunute puhul selgitatakse välja asjaolud, miks ta ei ilmunud ja vaadatakse kõik nende andmed üle. "See võib päädida halvemal juhul kuni 300 trahviühikuga ehk siis kuni 1200-eurose trahvi. Ja kui põhjused on nii-öelda arusaadavad ja ei ole põhjust inimest karistada, siis lõpetatakse väärteomenetlus ära," sõnas Järvela.

Kolonel Mait Müürisepp ütles, et kaitsevägi kindlasti kohaletulnute numbriga rahule ei jää. "Eesmärk on saada reservväelasi kohale nii palju kui võimalik ehk kõik kohale. Kui saaks sinna 80-90 protsendi juurde, oleks juba väga hea.
Ja selle nimel me tööd teeme, et sinna saada," rääkis Müürisepp.

Sisulises plaanis ei jäänud Müürisepp samuti rahule. "Me ei saa kunagi rahul olla selles mõttes, et kokkuvõttes ju läks hästi, aga tuli ka palju selliseid vigu välja, mida kindlasti parandada, nagu näiteks juhtide otsustamiskiirus. Me peame saama selle tunduvalt kiiremaks. Neid asju on väga palju, mis õppustelt välja tuli ja mida me saame kindlasti treenida ja tunduvalt paremaks saada," ütles Müürisepp.

Kaitseväe aasta suurim õppus Kevadtorm 2024 toimus ajavahemikul 6.–17. mail Lääne-Eestis. Õppusele oli kaasatud nii kaitseväe kui ka maakaitse üksused ning selle eesmärk oli tuletada reservväelastele meelde eelnevalt õpitut, harjutada üksuste koostööd ning tutvustada kaitseväe uut varustust ja relvastust.