Hvostov rääkis, et Vene armees langeb viimasel ajal kindraleid nagu sügisel lehti ja selle taga võib näha Putini soovi suruda maha kindralite võimalikke võimuambitsioone.

"Kuigi alternatiivne versioon ütleb, et käib tohutu võitlus korruptsiooniga, aga kuna Putini süsteem ongi üles ehitatud korruptiivsetele suhetele, siis võimalus, et tegeletakse siiralt ja tõsiselt sellega, tuleb heita kõrvale. Sõjapidamise efektiivsemaks muutmiseks on hakatud Venemaal kasutama vormelit, et oleks hea, kui juhtivatel kohtadel inimesed hakkaks varastamise kõrval ka millegi kasulikuga tegelema."

Hvostovi sõnul on meil läänes raske täpselt öelda, mis Kremlis toimub, kuid ajaloole tuginedes saab öelda, et ilmselt käib suur klannidevaheline võitlus. Ta tõi paralleeli Hitleri Saksamaalt, kus füürer mängis üht ametkonda teise vastu, et keegi ei saaks ülemäära suurt võimu ega ohustaks diktaatori enda positsiooni.

"Kasutusel on ka termin "kollektiivne Putin" ehk et otsuseid ei tee diktaator üksi, vaid tal on oma klann. Kes seal tegelikult juhtohje hoiab, me ei pruugigi teada – ta ei pruugi olla üldse esil olev isik. Näiteks presidendi administratsiooni juht on Tallinna taustaga Anton Vaino."

Putini otsus oma kauaaegse mõttekaaslase, kaitseminister Sergei Šoigu väljavahetamise taga oli Hvostovi hinnangul karistus selle eest, et Ukraina sõja planeerimisega läks esimeses faasis kõik valesti.

"Venemaa-suguses riigis tekib alati sellisel puhul küsimus, kes on süüdi. Esmapilgul tundus, et süüdi on sõjavägi kui sõjalise operatsiooni teostaja. Sõjaväelaste vaatest oli aga süüdi FSB, kelle ettevalmistav analüüs Ukraina ründamiseks läks metsa ning Vene sõjavägi sisenes Ukrainasse täiesti valede ootustega."

Et Vene kindralid on praegu löögi all, näitabki Hvostovi sõnul seda, et FSB ja armee vahelises võimuvõitluses ja süüdlase otsimisel on FSB saanud õiguse.

"Et nemad on süüst puhtad ja sõjaväelasi karistatakse täie rauaga."

Hvostovi sõnul on Putin külmalt ja ratsionaalselt kaalutlev inimene ning kui rääkida selles kontekstis kindralite mahavõtmisest, siis tuleks naasta ka eelmise suve sündmuste ja Jevgeni Prigožini mässu juurde.

"Tema peamine loosung oli, et tsaar on küll hea, aga tal on halvad nõunikud. Ta pidas silmas eeskätt kaitseministrit ja kindralstaabi ülemat. Ja see loosung, et võtame ebakompetentsed ametnikud maha, läks Vene rahva hulgas hästi peale. Kuna Putin on üles ehitanud Kremli sotsioloogide süsteemi, siis ei jää rahva meeleolud talle varjatuks. Kui ta oleks kohe Prigožini nõudmistele reageerinud, siis oleks ta näidanud, et temaga saab manipuleerida ja ta on nõrk. Ta ootas kaheksa kuud ning hakkas siis represseerima kaitseministeeriumi ja kõrgemaid sõjaväelasi," rääkis Hvostov.