Võrumaa kaitseliitlased ratsutasid 1. ratsapolgu radu pidi Aluksnesse
Võrumaa kaitseliitlased ratsutasid Võrumaalt Miiksest Lätti Aluksnesse sama teed, mille läbis 105 aastat tagasi Aluksnele vabaduse toonud Eesti 1. ratsapolk. Kaitseliitlased näitasid lätlastele hobuste kadrilli ja kinnitasid, et oma ratsaväest võiks mõlemal pool piiri kasu olla praegugi.
Esmaspäeval alustatud 70-kilomeetrist ajaloolist teekonda oli hobustegagi keeruline läbida, sest mets ja soo pole just kõige kergem matkakeskkond. Siiski jõuti 1. ratsapolgu radu pidi Aluksnesse. Mõne mööndusega küll, sest praegu Venemaale kuuluvale alale ei saanud minna.
105 aastat tagasi suundus Gustav Jonsoni juhtimisel lätlastele appi ligi 400 ratsanikku, nüüd oli teekonna läbijaid koos abilistega ligi paarkümmend. Kaitseliidu ratsarühm oli kolmepäeval Aluksnes linna vabastamise üritustel aukohal – nii paraadil kui ka meenutuskogunemisel.
"Ilmastikuolud on umbes täpselt samad mis 105 aastat tagasi – tugev päike, kuumus. Meil, muidugi, on oluliselt kergem seda kõike teha, sest meie ei pea lahinguid pidama. Nii et selles mõttes oli meil lust ja lillepidu," lausus Kaitseliidu Võrumaa maleva ratsaüksuse juhiabi Joosep Tikk.
"Mul on äärmiselt hea meel öelda, et meie koostöö 31. Zemessardze pataljoni ja Vidzeme brigaadiga on väga hea," ütles kaitseliidu Võrumaa maleva pealik Vaido Siska.
Aluksne kultuurikeskuse kõrvale kogunes palju rahvast vaatama hobuste kadrilli. Uhke kujundratsutamine näitas, et võrumaalased on hobustega koos kõvasti treeninud. Läti kaitseorganisatsioonil Zemessardze ehk Maakaitse oma ratsarühma pole, ehkki selle loomisest on kunagi räägitud.
Nagu näitas 105 aasta tagune kogemus, leiavad ka kaitseliidu ratsarühma liikmeist hobufännid, et suksudest on keerulises olukorras abi.
"Kui hobused suudavad parandada liikuvust, siis ratsaüksused võiksid meid rasketel hetkedel aidata," ütles Läti Maakaitse 31.jalaväepataljoni komandör Janis Freimanis.
"Hobune kuuleb ja näeb paremini isegi kui koer teinekord, inimesest rääkimata. Ja kui sa jälgid hobust, siis tema reaktsiooni järgi avastad päris ruttu, kui keegi kuskil ennast varjab," lausus kaitseliitlane ja setu kultuuri fondi juhataja Aare Hõrn.
"Meie ratsaüksuse eesmärk on leida hobustele rakendust Eesti riigikaitses. Me usume, et neil on seal koht," ütles Tikk.
Kaitseliitlaste ratsamatk aga veel jätkub – Aluksnest suundutakse edasi umbes sajakilomeetrisele teekonnale kuni Jaunpiebalgani.
Toimetaja: Marko Tooming