Narva suvilakultuuri lahutamatuks osaks on peenrad. Staažikal aiapidajal hoovis vaba kohta peaaegu polegi, iga ruutmeeter maad läheb asja ette. Kurgid, tomatid, sibulad, isegi viinamari – kõik, mis koduaias kasvab, on poekraamist palju maitsvam.

"Kuidas ma siis turule tilli, sibulat või kurki ostma lähen. Siin ju kõik olemas. Nii käituvad vaid loodrid, mina nii ei tee. Kui tahad, istuta, kui ei taha, ära istuta, kasvata lilli ja tunne elust mõnu. Noored peamiselt nii teevadki," rääkis Inna.

Narva umbes 6000 suvilast asuvad pea pooled Peeterristi kandis. Suvemajad on tihedalt kõrvuti, aed aia küljes kinni. Kõik tunnevad üksteist.

"Hommikul teretame ja korraldame nõupidamise. Räägime juttu, suhtleme ning läheme siis igaüks oma aiamaale. Teeme tööd ja kohtume õhtul taas. See on tore puhkus, siin on kerge hingata ja siin saab maaga suhelda," rääkis Natalja.

Kui vanasti piisas krundil asuvast osmikust ja kogu jaks kulutati köögivilja kasvatamisele, siis praegu ehitatakse üha rohkem korralikke elumaju. Samas pole ka tüüpilised Narva suvilad või datšad kusagile kadunud.