Kui kolmapäevastel valimistel oli kokku loetud üle 98 protsendi häältest, oli president Cyril Ramaphosa Rahvuskongressi toetus vaid 40,15 protsenti, mis on katastroofiline langus võrreldes 2019. aastal võidu toonud 57,5 ​​protsendiga häältest.

See tähistab Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) jaoks ajaloolist pöördepunkti, kuna Rahvuskongressil on olnud absoluutne enamus alates 1994. aastast, mil Nelson Mandela juhtis rahva valge vähemuse võimu alt välja demokraatiale.

"Oleme kõigiga rääkinud juba enne valimisi," kinnitas ANC asepeasekretär Nomvula Mokonyane reedel AFP-le, öeldes, et partei otsuseid tegev organ määrab edasise suuna pärast lõplike tulemuste teatavaks saamist.

Sõltumatu valimiskomisjoni andmed näitavad, et teisel kohal on paremtsentristlik Demokraatlik Liit (DA) 21,71 protsendiga, mida on veidi enam kui nende 2019. aasta tulemus 20,77 protsenti.

Kuid mitte Demokraatlik Liit ei kahandanud ANC-i häälesaaki.

Kolmandal kohal on endise presidendi Jacob Zuma partei uMkhonto weSizwe (MK) 12,6 protsendiga. Tulemus on üllatav, sest endine ANC esimees lõi oma partei vaid mõni kuu enne valimisi. 

Radikaalvasakpoolne Majandusliku Vabaduse Võitlejad (EFF) on 9,4 protsendiga neljandal kohal.

Lõplikud tulemused pidid ametlikult teatavaks saama pühapäeval, kuid valimiste keskkomisjoni tulemuste veebisaiti on juba kogu päeva jooksul uuendatud ning kui tulemustes polnud enam kahtlust, pöördus tähelepanu ANC-i juhitud koalitsiooni väljavaadetele.

ANC on andnud riigile viis presidenti ning nüüd on Ramaphosa neist esimene, kes peab endale vasakult või paremalt liitlasi otsima. 

Rahvuskongressi sees on vastuseis sillaloomisele teiseks platseeruva Demokraatliku Liiduga, mida juhib valgenahaline John Steenhuisen. Steenhuiseni vabaturumajanduse ja erastamisega seotud ideed teeksid lõpu mustanahaliste majandusvõimu suurendamise programmidele, mida ANC on alati toetanud.

Sellepärast peetakse tõenäolisemateks partneriteks kas vasakradikaale või Zuma parteid. Kuid ka need valikud pole lihtsad.

Analüütik Susan Booysen ütles, et EFF on oma nõudmistes "liiga heitlik" ja "ettearvamatu". Samal ajal on tüli Ramaphosa ja Zuma vahel Booyseni hinnangul liiga kaugeleulatuv, et seda lepitada.

MK pressiesindaja Nhlamulo Ndhlela näib selle hinnanguga nõustuvat. "Me suhtleme ANC-ga, kuid mitte Cyril Ramaphosa ANC-ga," ütles ta.

ANC-i kõneisik Mokonyane lükkab aga ümber võimaluse, nagu võiks Ramaphosa positsioon ohus olla, rõhutades, et tegemist polnud presidendivalimistega.

MN ootab, et ANC oleks valmis muutma põhiseadust ning kohtu solvamise eest valimiskõlbmatuks tunnistatud Zuma ees vabandatakse. 

Valimistel valiti riigi uus parlament, mis valib seejärel riigi järgmise presidendi ning lisaks valiti ka üheksas provintsis seadusandlik kogu.