Käimasolev sõda Ukrainas, Hiina agentide suurenev kohalolek Ühendkuningriigis ja organiseeritud kurjategijate kasutamine Iraani poolt on oluliselt muutnud Briti julgeolekuteenistuse peamisi tegevusi.

Kuigi valitsusallikate sõnul on siseriiklik ja rahvusvaheline terrorism endiselt prioriteet, eraldab MI5 nüüd rohkem ressursse spionaaživastastele operatsioonidele seoses Venemaa, Hiina ja Iraaniga. Ministrid andsid MI5-le korralduse "suure osa oma jõupingutustest suunata spionaažiohule, eriti Hiinast, Venemaalt ja hiljuti Iraanist", ütles kõrge valitsusametnik.

Allikas rõhutas, et pärast 2018. aasta Novitšoki rünnakut Salisburys kaotas Venemaa üleöö märkimisväärse arvu luureohvitsere ja on püüdnud värvata uusi inimesi nende lünkade täitmiseks. Vastuseks endise topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre Julia mürgitamisele saatis Suurbritannia riigist välja 23 Vene spiooni.

Allikas selgitas, et Ühendkuningriigi toetus Ukrainale on toonud kaasa spionaažitegevuse kasvu. "Mida rohkem välja astute, seda rohkem satute nende sihtmärgiks," ütles allikas.

Maikuus avaldati, et Venemaa värbab Euroopas ja Ühendkuningriigis sabotaažirünnakute läbiviimiseks vägivaldseid paremäärmuslasi, mis tekitas luurejuhtide seas muret.

Telegraph märkis ka, et Ühendkuningriigis luureteabe kogumisega seotud Hiina agentide arvu peetakse "kvantifitseerimatuks".

Luureallikate andmed näitasid, et Hiina agendid tegutsevad erinevates sektorites, sealhulgas akadeemilistes ringkondades, aga ka äris ja kunstivaldkonnas. Mõnel juhul ei pruugi teavet koguvad isikud olla teadlikud, et Hiina riik kasutab neid luureeesmärkidel.