Moskva-vastaste sanktsioonide tõttu otsib Venemaa alternatiivseid maagaasi sihtriike. Seetõttu käivad läbirääkimised Power of Siberia 2 (PS-2) projekti üle, kuid Peking venitab lepingu sõlmimisega. 

Ajaleht Financial Times toob välja, et Pekingi jäik seisukoht näitab, et Venemaa sõltub üha rohkem Hiina majandusest. Hiina üritab nüüd olukorda enda huvides ära kasutada ning Peking tahab maksta gaasi eest sama hinda, mis valitseb Venemaa turul. Gaasimonopol Gazprom tegeleb koduturul aga hindade subsideerimisega. Gazprom langes hiljuti veel ka kahjumisse, see on seotud Venemaa sõjalise tegevusega Ukrainas. 

Samal ajal väidab Venemaa järjepidevalt, et PS-2 projekti osas jõutakse lähitulevikus kokkuleppele. Hiljuti käis Pekingis Venemaa režiimi juht Vladimir Putin, Gazpromi juht Aleksei Miller aga Putini delegatsiooni ei kuulunud. 

Asjaga kursis olevate inimeste sõnul oli gaasijuhtme tehing üks kolmest palvest, mille Putin oma Hiina kolleegile Xi Jinpingile esitas. Putin tahtis veel, et Hiina pangad suurendaksid Venemaal oma tegevust. Samuti tahtis Putin, et Hiina aitaks torpedeerida Šveitsi rahutippkohtumist. Hiina teataski eelmisel reedel, et jätab Šveitsis toimuva Ukraina tippkohtumise vahele. Samas PS-2 projektis läbimurret ei tulnud. 

Carnegie Keskuse teadur Aleksandr Gabujev ütles, et Moskva suutmatus lepingut sõlmida näitab, et Peking mängib kahe riigi vahelistes suhetes esimest viiulit.  Gabujev ütles, et Gazprom peab tõenäoliselt leppima Hiina tingimustega. 

"Hiina usub, et aeg on tema poolel. Tal on aega oodata, et venelastelt paremad tingimused välja tingida. Gaasiväljad on juba välja arendatud. Lõpuks pole venelastel muud võimalust, kui seda gaasi tarnida," ütles Gabujev.