"Esimeses stuudios" toimuvad neljal järjestikusel õhtul Euroopa Parlamendi valimiste esinumbrite väitlused. Esimeses saates esmaspäeval väitlesid Eestimaa Roheliste esinumber Evelyn Sepp ja Eesti 200 esinumber Margus Tsahkna Euroopa majanduse, konkurentsivõime, rohereformide ja julgeoleku teemadel. 

Saatejuht küsis Roheliste esinumber Evelyn Sepalt, mida Rohelised nendel valimistel üldse teevad, vaadates erakonna vähest aktiivsust.

Sepp ütles, et Rohelised toovad lauale olulised teemad. "Me toome lauda nii Eesti kui Euroopa majanduse konkurentsivõime, innovatsiooni, noorte tuleviku ja keskkonnaküsimused. Meie rahuplaani osa Ukrainas on rohelise kokkuleppe elluviimine kõigis selle komponentides," lausus Sepp.

Saatejuht küsis, mida Eesti 200 valesti teeb, vaadates erakonna madalat reitingut.

Tsahkna rääkis, et erakonnal ei ole eurovalimistel midagi kaotada – neil on võimalus mandaat võita, mitte aga sellest ilma jääda. Ta märkis, et ka enne eelmisi riigikogu valimisi oli erakonna reiting madalam kui valimistel.

"Ma loodan, et needsamad debatid, mida me siin ka ERR-is peame, kutsuvad inimesi valima. Tegelik probleem on ju selles, et tänase seisuga lähevad valima need inimesed, kes on ju harjunud kellegi poolt valima. Vaatame ka neid reitinguid – vanad olijad laias laastus valitakse tagasi," lisas Tsahkna.

Tsahkna ütles, et tegemist on Euroopa Liidu ajaloo kõige olulisemate valimistega, kuna need kujundavad liidu julgeolekut ja välispoliitikat. "Ma loodan, et sellest koosseisust ei saa sõjaaja koosseis, kui me kukume läbi näiteks Ukraina abistamisel."

Saatejuht küsis, kas majanduskasv ja roheline maailmavaade on ilmtingimata ja alati antagonistlikus vastuolus.

Sepp ütles, et ei ole. "Küsimus on lihtsalt selles, et on palju arenguid ja protsesse, mille puhul ei saa olla ainukene mõõdik majanduskasv, vaid tuleb vaadata natukene mõjusid komplekssemalt," sõnas ta.

Sepp märkis, et tark, innovaatiline majandus, mis ei raiska ega lagasta loodust ja ressursse, toob kaasa majanduskasvu. "Selle vastu ei saa küll kellelgi midagi olla, aga see ei saa olla eesmärk omaette ja see ei saa olla eesmärk iga hinna eest."

Saatejuht küsis Tsahknalt, kas rohereformide puhul, mis on viimase ajal järjest rohkem kriitkat saanud, tuleks vaadata sisu üle või on neid lihtsalt valesti inimestele seletatud.

Tsahkna ütles, et kindlasti tuleks sisu sisse vaadata. Ta lisas, et pärast Venemaa agressiooni Ukrainas on Euroopa Liit ennast Venemaast energeetika osas väga palju lahti sidunud. "See on toonud kaasa tegelikult ka majanduslanguse. Need tarneahelad, mis on olnud ka teiste toorete puhul Venemaaga, on pannud sundolukorda Euroopa Liidu majanduse. Me peame tegelikult mõtlema, mis on need väljakutsed, et me uuesti jalgadele tõuseksime ja konkurentsi tagaksime globaalsel tasandil," märkis Tsahkna.

Tsahkna rääkis, et kui vaadata rohepöörde sisusse, siis seal on Eesti riigil võimalus tuua strateegilisi investeeringuid, võttes kasutusele ressursse alates metsast, lõpetades maavaradega. "Meil on juba näiteid olemas. Näiteks Kanada ettevõtte on siia investeerinud suurde magnetitehasesse, Euroopa komisjon pani sinna väga olulise investeeringu, peaaegu 20 miljonit oma poolt juurde."

Ta ütles, et Eesti ei peaks võitlema rohepöörde vastu, vaid vaatama, kuidas saaks sellest maksimaalset kasu niimoodi, et keskkond säiliks.

"Ma olen rääkinud päris mitmete suurte potentsiaalsete investeeringute tegijatega nii Eesti ettevõtjatega kui ka rahvusvahelisel tasemel. Nemad ei arvesta sellega, et me pöörduksime tagasi kivisöe ajastusse. Nemad arvestavad väga selgelt uue tehnoloogia innovatsiooniga ja sellega, et tegelikult tuleb keskkonda säästa," rääkis Tsahkna.

Saatejuht küsis Sepalt, kas on asjakohane süüdistus, et rohelise maailmavaate pooldajad müüvad jutuga tehnoloogiaid, mida veel ei eksisteeri.

Sepp ei nõustunud selle süüdistusega. "Kindlasti ei müü tehnoloogiaid, mida ei eksisteeri, lihtsalt inimestel on komme teatud asju alahinnata, teatud arengute kiirust ülehinnata," sõnas ta.

Ta märkis, et ei nõustu Tsahknaga, et Eesti peaks oma maavarad ja loodusvarad nii-öelda letti lööma, et maailma päästa. "Selle päästmise hinnaks on see, et me rikume ära pöördumatult oma põhjaveevarud. See puudutab eriti kogu seda fosforiidi kaevandamise trallat, mis on Pandivere ja Ida-Virumaa kontekstis uuesti lahti läinud."

Saatejuht küsis Tsahknalt, kas ta rääkis üldse fosforiidi kaevandamisest.

"Ma rääkisin kõigest sellest, mis on Ida-Virumaal peidus, see ei ole ainult fosforiit," vastas Tsahkna. Ta lisas, et alates aastast 2011 on valitsus võimalusi uurinud, just selle vaatega, et ei kahjustaks põhjavett ega looduskeskkonda.

Ta selgitas, et räägib haruldastest muldmetallidest ning mitte lihtsalt nende kaevandamisest ja eksportimisest, vaid tootmise Eestisse toomisest ning kiibitehastest.

Sepp märkis, et roheline tööstus on Eestis äärmiselt vajalik. "Selle üks eeldus on roheline ja puhas energia," ütles ta.

Ta lisas, et Tsahkna jutt maavarade kaevandamisest ilma neid kaevandamata ei päde.

Saatejuht küsis, kuidas on võimalik Euroopa rohepööret teha Hiina päikesepaneelide, Hiina elektriautode ja Hiina juppides toodetud tuulegeneraatoritega.

"Keegi ei väida seda, et meil on võimalik kaevandada meie ressursse ilma neid kaevandamata, kuid küsimus on selles, et kuidas me neid kaevandame. Hakata ette väitma, et meie joogivesi kaob Eestist – see lihtsalt on valeväide," sõnas Tsahkna.

Sepp vastas, et 90 protsenti joogiveest pumbatakse välja kasutuses olevatest kaevandustest. "See ei tundu olevat realistlik ja säästev," märkis ta.

Tsahkna rääkis, et Euroopa Liidul strateegiline huvi, kuidas siduda ennast lahti Hiina ja ka Taiwani sõltuvusest. "Konkreetsed plaanid näiteks ongi seotud eelkõige siis akumulaatoritega, kõige selle poolega, mida on võimalik Eestis toota ja toota niimoodi, et tegelikult väga osa väga suur osa sellest toormest, mis on väga haruldane, tuleb siitsamast," lisas ta.

Tsahkna märkis, et magnetitehasega on tehtud väga loodussäästlik investeering.

Ta ütles, et Eesti 200 on selgel seisukohal, et Eesti peab kasutama oma ressursse mõistlikult. "Kui me neid üldse ei kasuta, siis me oleme lihtsalt väga rumalad," lisas Tsahkna.

Saatejuht küsis, kuidas võidelda Hiina sõltuvuse vastu.

"Suur osa tarneahelaid peab jõudma tagasi Euroopasse. Me peame kasutama ressursse ringkäitlusena, nii palju, kui see on võimalik. Täna me oleme väga kaugel nendest eesmärkidest mitte ainult Euroopas – Eestis veel kaugemal," rääkis Sepp. "Me peame ka igal juhul tarbima vähem ja tootma pika kasutusega tooteid, mida on teatud tingimustel võimalik ka remontida."

Tsahkna lisas, et on palju suhelnud Euroopa Komisjoni tööstuspoliitika vedajatega, kes lähtuvad rohepöörde raamidest. "Nad väga selgelt julgustavad meid kui Eesti riiki, et palun tulge nende teemadega välja, tehke oma strateegia."

Tsahkna ütles, et nõustub Sepaga, et energeetika strateegilise otsuse on valitsus langetanud ning mis puudutab taastuvenergia kasutamist, siis need võimsused on päris suureks keeratud. "Ja see annab meile potentsiaali tuua siia rohetööstust, mis ka võtab kasutusele meie ressursid. Rahvas muidugi peab lõpuks otsustama."

Saatejuht küsis, kas teatud protektsionism, omade toetamine ei ole Euroopa toimimise mehhanismi sisse kirjutatud.

Sepp tõdes, et erinevatel riikidel on riigiabi reeglid, mis tekitavad küsimusi. Ta ütles, et Euroopa Parlamendi järgmisel koosseisul seisab ees ühtse siseturu jõustamine.

Ta lisas, et rohelised on pakkunud välja põhimõtte, et kui ettevõte registreerib oma toote ühes Euroopa Liidu riigis, siis ta ei pea seda tegema teistes riikides, kuhu tahab laieneda.

Tsahkna rääkis, et riigiabi reeglite pool on see, mille riik peab ise üle vaatama ning Euroopa Komisjoni tasemel läbi rääkima. Ta ütles, et selleks on võimalused olemas, kuid poliitiliselt ei olda selleks tihti valmis.

"Ma toon lihtsalt näite – jagamismajanduse ehk siis platvormi direktiivi arutelu, kus me olime koos suurte riikidega Prantsusmaa, Saksamaa ja Kreekaga nii-öelda negatiivsel seisukohal, et seda väga valet regulatsiooni ei tuleks teha. Bolt oli üks konkreetne näide sellest uuest majandusest, kelle peakorter on Eestis ja kes maksab metsikult makse siia. Meil läks peaministriga ikkagi totaalseks laupkokkupõrkes ja lõpuks me tegelikult oma positsioonist taandusime. See on üks näide, mida me saaksime Euroopas teha niimoodi, et Eestis oleks peakorterid suurtel globaalsetel ettevõtetel," sõnas Tsahkna.

Tsahkna ütles, et Eesti on täna avatud, aga ei seisa oma huvide eest. Ta rääkis, et kaitsetööstuse võtmes on Eesti kehtestanud endale reeglid ja hästi liberaalse hankepoliitika. "Enamus kaitsehankeid, ka suuri, on ka poliitilised hanked. Mina ostan sinult, sina ostad minult – meie oma reeglid, ei lase seda teha."

Ta ütles, et Eesti võttis vastu 100 miljoni euro väärtuses kaitseinvesteeringute fondi otsuse innovatsioonile põhinedes, aga hankesüsteem ei võimalda alustavatelt ettevõtetelt tooteid ja teenuseid osta. "Igal pool mujal on see võimalik, nii et meil on väga palju ka siseriiklikult vaja ära teha, et oma tööstust mitte kaitsta, vaid tuua siia tööstus."

Sepp ütles, et nõustub Tsahknaga. Samas märkis ta, et Tsahkna oli viis–kuus aastat tagasi kaitseminister ning siis oli aeg need asjad ära teha.

Tsahkna võttis kriitika vastu. "Ma olen selle kriitikaga nõus, ma olin kuskil kuus kuud ja ei jõudnud seda hankepoliitikat muuta," ütles ta. Ta rääkis, et aastal 2016 selgus, et Eesti seadusandlus ei lubanud erasektori tegeleda laskemoona, lahingrelvade ega sõjamasinatega. Ta märkis, et see muudeti ära.

Saatejuht uuris, kuidas suhtuvad rohelised sellesse, kui Eestisse ehitatakse laskemoona tehas.

"Meie oleme tugeva Eesti kaitsetööstuse ja selle innovaatilise arendamise poolt igati," vastas Sepp. Ta lisas, et mitmed arendused, mis on kaitsetööstuse jaoks arendatud, on tegelikult kasutuses tsiviiltööstuses ja tsiviilelus.

Ta märkis, et see olukord seoses sõjaga tuleb ühemõtteliselt lahendada nii kiiresti kui võimalik. "See on lõpuks ka keskkonnale kõige soodsam," ütles Sepp.

Saatejuht uuris, kuidas suhtub Tsahkna probleemidele seoses seadusega, mis võimaldab sõjakahjude hüvitamiseks võtta kasutusele Venemaa isikute külmutatud vara.

"Me ei oleks kindlasti valitsuse poolt algatanud eelnõud, mis oleks selgelt olnud põhiseadusevastane," ütles Tsahkna. Ta märkis, et kuigi eelnõu puudutab eraomandi puutumatuse printsiipi, on tegu erandkorralise ja rahvusvahelisele õigusele tugineva otsusega.

Sepp ütles, et see plaan oli vältimatu. "Oluline on seejuures see, et me hakkaksime kasutama seda tegelikult praegu juba Ukraina riigi ülesehituse tarbeks," lisas ta.

Ta lausus, et laskemoona peaksid Euroopa Liidu riigid ja NATO riigid suutma annetada kiiremini ja palju rohkem kui nad seda seni on teinud. "Aga me peame alustama Ukraina ülesehitusega juba täna."

Tsahkna märkis, et Euroopal on jätkuvalt suured majanduslikud huvid Venemaal. "Selles mõttes on Eesti pretsedent ülivajalik, et võtta ära see juriidiline ettekääne," ütles ta.

Sepp lisas, et äri Venemaaga käib edasi paljuski läbi kolmandate riikide. "See mannetus, mida ka Eesti on selles samas küsimuses välja näidanud, rääkimata Euroopast, on ikkagi väga kahetsusväärne ja mõnes mõttes muudab ka sedasama sanktsioonipoliitikat hambutuks," ütles Sepp.

Tsahkna ütles, et legaalsed augud on olemas ning ta on nõus, et see pole õige.

Ta sõnas, et kahe ja poole aastaga on Euroopa Liidu ja Venemaa vaheline kaubavahetus vähenenud ligi 60 protsenti. "Ikkagi mingi mõju on, aga see ei ole halvanud kahjuks Venemaa sõjamasinat," lausus Tsahkna.

Saatejuht uuris, kas EKRE väide, et Euroopa Liidu laienemise puhul muutub Eesti netomaksjaks, muudab väitlejate suhtumist liidu laienemisesse.

"Kindlasti mitte," ütles Sepp. "Varem või hiljem me ju peaksime vastama küsimusele, kas Eesti tahab olla aegade lõpuni vaene riik ja sõltuda teiste toest ja annetustest või me ikkagi seame endale eesmärgiks olla jõukas, terve ja õnnelike inimeste Eesti." Ta ütles, et selles küsimuses oli toonane pahandamine täiesti ebaloogiline ja arusaamatu

Sepp rääkis, et Ukraina on euroopaliku mõtteviisiga riik ja Euroopa Liit muutub sellest ainult tugevamaks, kui Ukraina liitub.

Tsahkna arvas, et tegemist on rahva hirmutamisega "EKRE kasutab tegelikult ju sama sõnavara, mida kasutab nii Ungari kui ka muud paremäärmuslased. Ja see on Kremli sõnavara, oleme ausad," sõnas ta.

Ta rääkis, et EKRE ei ole huvitatud sellest, et laienemine on julgeolekupoliitiline otsus. "Need hallid tsoonid, neutraalsuspoliitika Venemaa piiririikides on näidanud, et see tähendab reaalset sõda ja agressiooni."

Tsahkna ütles, et nõustub Sepaga, et Ukraina liitumine EL-iga toob kaasa ressursse. "Aga teine on ka see, et me peamegi saama netomaksjaks, sest et meie arengutase on täna seal."

Saatejuht küsis, millist Euroopat saatekülalised tahavad.

"Me tahame sellist Euroopat, kus ei ole selliseid sotsiaalseid mahajäänuid, kes on väga altid propagandale, infooperatsioonidele, vastandumisele, paremäärmuslusele ja kõigele muule, mis ei aita meid ühiste eesmärkide poole liikuda ehk sotsiaalset Euroopat, millel on puhas keskkond, kus on noortel tulevik, kus kõik tunnevad ennast turvaliselt," ütles Sepp.

"Sellest, et Euroopas ei ole sõda, Euroopa on laienenud niimoodi, et on punased jooned paigas – kus on demokraatia, kus on nii-öelda mittedemokraatia," sõnas Tsahkna. "Ja sellest, et suudame Euroopa majanduse käima tõmmata ja Eesti inimestena võtta siit välja õiglaselt see kasu, mida me oleme tegelikult väärt."