Erakonnad vähenevas liikmete arvus probleemi ei näe

Viimaste aastate jooksul on vähenenud kõikide parlamendierakondade liikmete arv peale Eesti 200. Erakonnad ise selles probleemi ei näe.
Erakonnaliikmesus saavutas Eestis tipu aastal 2005, kui 61 965 inimest kuulus mõnda erakonda. Aastal 2020 oli erakondlik kuuluvus umbes 4,5 protsenti elanikkonnast.
Viimase kahe aasta jooksul on kõigi riigikokku kuuluvate parteide liikmete arv vähenenud peale Eesti 200. Kõige suurema languse on teinud Keskerakond, kelle liikmete arv on vähenenud 14 352 liikmelt 12 381-ni.
Liikmete arvult teiseks erakonnaks on tõusnud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, kellel on äriregistri viimaste andmete kohaselt 9766 liiget, mida on 12 rohkem kui Reformierakonnas.
Eesti 200 – liikmete arvult väikseim riigikogu partei – on ainus, kelle liikmete arv on viimase kahe aasta jooksul tõusnud. Aasta algusega võrreldes on Eesti 200 liikmete arv siiski vähenenud 916 liikmelt 849-ni.
Erakonnad enda liikmete arvu vähenemises probleemi ei näe. Keskerakonna peasekretär Anneli Ott peab liikmete arvu muutumist osaks erakonna toimimisest. "Keskerakonnal on ajaloo jooksul olnud mitmeid n-ö lahkumislaineid ja alati on erakond neist välja tulnud ja tugevamana edasi läinud," kommenteerib ta erakonna endise esimehe Jüri Ratase lahkumisega kaasnenud väikseimat liikmete arvu viimase kümne aasta jooksul.
Viimast lahkumislainet näeb ta erakonna sisekliimale positiivse mõjuna. "Seekord oli juhtkonnast lahkunud endiste keskerakondlaste soov leida soodsam pinnas oma isikliku karjääri edendamiseks ning selline reetmine on mõjunud positiivselt just erakonna sisse, meie liikmete motivatsioon ja ühtehoidmine on kõrge."
Lahkumise põhjustena toob Ott välja lisaks erakonna esimehe vahetumisega tekkinud pingelisele õhkkonnale ka liikmete väljaastumise tervislikel põhjustel ning vanemaealiste liikmete surmad.
Reformierakonna peasekretär Timo Suslov peab liikmete arvu kõikumist demokraatliku ühiskonna loomulikuks osaks. "Inimestel on vaba valik kuuluda, kuhu nad parasjagu ise õigeks peavad."
Suslov toob lahkumise põhjustena välja rahulolematuse mõne seaduse või poliitikaga ning liikmete enda passiivsuse erakonnas. "Liikmeskonna arv iseenesest ei ole ilmtingimata organisatsiooni kvaliteedimärk, demokraatia pidupäev on ikka ja alati olnud valimised," lisab ta.
Üldist erakondade liikmete arvu vähenemist näeb Ott aga märgina sellest, et inimesed tunnevad, et nende võimalused poliitikas osaleda on väikesed. "Inimeste kaugenemine poliitikast on seotud eelkõige poliitilise kultuurituse süvenemisega, kuna kodanikud tunnevad, et nende sekkumise võimalused on olematud," ütles Ott.